Prelaadi kiri (oktoober 2010)

Selle kuu kirjas räägib Opus Dei prelaat kaitseinglitest, kelle päeva pühitseb kirik teisel oktoobril, mis on ka Opus Dei asutamise päev.

11.10.2010

Armsaimad, hoidku Jeesus minu tütreid ja poegi.

Me võime endale ette kujutada, milline rõõm valdas meie Isa hinge 2. oktoobril 1928. Ühinegem nende palvetega, mis siis väljusid tema hingest ja mõelgem – sageli, lausa iga päev – et ka meie võime tajuda seda reaalsust, mida Jumal püha Josemariale ilmutas. Kiitke, Issanda inglid, Issandat, laulge talle ja ülendage teda igavesti! [1]

Nende Pühakirja sõnadega algab homne, Kaitseinglite päeva Missa ja need sõnad peaksid kajama iga Opus Dei liikme südames. See peaks olema hea põhjus, et järjekordse Opus Dei aastapäeva puhul oma tänu väljendada ja nagu ütles meie Isa – ei ole juhus, et Jumal just sellel päeval inspireeris Opus Dei tegevust alustama(...). Me võlgneme neile palju rohkem tänu, kui te oskate arvata.[2]

Mul on rõõm meenutada, kuidas püha Josemaria käskis sageli – eriti Argentiinas, La Chacras – kabelisse või kirikusse sisenedes, tänada kaitseingleid selle igavese ühenduse eest, mis neil on Issandaga Pühas Euharistias.

Mõelgem, et Kirik on austanud ingleid juba ammustest aegadest. Võiks öelda, et Pühakirjas – nii Vanas kui ka Uuest Testamendis – ei ole ühtegi lehekülge, kus poleks juttu nendest puhtalt spirituaalsetest olenditest, kes naudivad õndsust ja on jumalike plaanide teenistuses. [3] Ühes oma kateheesi loengus meenutab Johannes Paulus II, et kui me eitaksime nende olemasolu, tuleks kogu Pühakiri uuesti läbi vaadata ja koos sellega ka kogu lunastuse ajalugu [4], see oleks suur eksitus.

Homne püha annab hea põhjuse, et rääkida põhjalikumalt nendest taevalikest olenditest, pöörates erilist tähelepanu sellele, et nad on Jumala loodud ja et ainult Jeesus Kristus võib olla inglite maailma ja kogu avaruse keskpunkt. Kristuse, lihaks saanud sõna primaat kogu loodu üle, on üks katoliku usu põhialuseid. ”…sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad-kõik on loodud tema läbi ja tema poole”.[5] "Aga kes on üldse ingel?– küsib Paavst Benediktus XVI endalt, ja vastab samas – Pühakiri jaKiriku traditsioonselgitavad meile seda mitmest aspektist. Üheltpoolt on inglid olendid, kes on Jumala palge ees ja püüdlevad kogu oma olemusega Jumala poole. Kolme peaingli nimed lõpevad silbiga ”El”, mis tähendab ”Jumal”. Ta kirjutas ennast nende nimedesse ja nende olemusse, sest see olemus seisneb selles, et olla Temas ja Tema jaoks.”[6]

Need sõnad näitavad, et inglite kõige tähtsam missioon seisneb just Pühima Kolmainsuse kummardamises, lauldes lakkamata Issandale ja Loojale, kõigele nähtavale ja nägematule kiituselaulu. Nii inglid, kui inimesed on loodud sama eesmärgiga. Nemad on selle juba saavutanud, kuid meie oleme veel teel. Me peame nende poole pöörduma, et nad võiksid juhatada meid teel Taevasse. Meie Isa kommenteerib: ”Ma palvetan ja pöördun iga päev inglite poole, et nad kaitseksid minu lapsi, et me kõik võiksime Jumalat teenida, et me oleksime innukad, Jumala õpetust kõige looduni viima."[7]

Püha Josemaria soovitas iga päev mõtiskluspalve alguses, pärast Jumalaema ja püha Joosepit, Kaitseingli poole pöörduda. Millise andumusega me tema poole pöördume? Kas me oleme piisavalt kindlad, et ta kuuleb meid? Meie Isa, rääkides euharistlikust jumalateenistusest, märkis ära järgmist: Ma aplodeerin ja ühinen Inglite kiitusega. See ei ole mulle raske, sest ma tean, et kui pühitsen Missat, on nad minu ümber ja paluvad Püha Kolmainsust.”. [8] Ka siis, kui külastame Jeesust tabernaaklis ja kui me ei tea, kuidas teda tervitada ja kuidas talle oma tänulikkust väljendada, võiksime püha Josemarialt eeskuju võtta. Ta jutustab: ”Kui sisenen kabelisse, ei väsi ma kunagi kordamast, Jeesus, ma armastan sind, ning ülistan Isa, Poega ja Püha Vaimu.(_) Ja ma ei unusta tervitada ingleid, kes Tabernaaklit valvavad ja euharistlikku Kristust kummardades, armastuses ja heastades teenivad. Ma tänan neid selle eest, et nad on siin nii ööl kui päeval, sest mina saan teha seda ainult südamega. Ma tänan teid, pühad inglid, sest te olete alati Jeesuse juures pühas Euharistias!”[9] Ma teen ettepaneku, et ühineksite iga päev palvetega, mida meie Asutaja palvetas 2. oktoobril 1928, et teil ei puuduks see tänulikkus ja vastutustunne, millega meie Isa vastas.

Olles suured Pühima Kolmainsuse austajad, võivad inglid täiuslikult täita ka oma ”teist ülesannet, ülesannet Jumala saadikutena. Nad juhatavad inimesi Jumala juurde, avavad taeva ja maa. Olles Jumala palge ees, võivad nad just sellepärast olla inimeste lähedal.”[10] Seda õpetas meile Kristus, kui ta rääkis Jumala Isa armastusest oma laste ja nende vastu, kas saavad Jumala lasteks: Vaadake ette, et te ühtainustki neist pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu Isa palet, kes on taevas! [11]

Toetudes nendele ja teistele vaimulikele tekstidele, õpetab Kirik meile, et ”inglid ümbritsevad inimest oma kaitse ja eestpalvetega lapseeast kuni elu lõpuni”,[12] ja nagu ütlevad ka paljud kirikuisad: ”Iga usklikku inimest saadab ingel, kes teda kaitseb ning Elule juhatab”.[13] Jumal valis Kaitseinglid taevalike olendite hulgast ja asetas nad iga mehe ja iga naise kõrvale. Nad on meie kõige lähedasemad sõbrad ja liitlased võitluses vaenlastega, nagu ütleb Pühakiri: meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. [14] Meie Isa väljenas seda õpetust järgmiste sõnadega: ”Pöördu otsustaval hetkel oma Kaitseingli poole. Ta kaitseb sind kuradi eest ja sisendab sulle üleloomulikke mõtteid.”[15]

Üks 2. sajandi kristlik autor mainib ära mõned märgid, mille järgi võime ära tunda head ja kurjad inglid: ”Õigluse ingel on õrn, tagasihoidlik, leebe ja rahulik. Kui selline ingel sinu südamesse poeb, hakkab ta kohe sinuga õiglusest, puhtusest, pühadusest, suretamistest ja igasugustest õiglastest ja jumalikest voorustest rääkima. Kui need asjad sul südamel on, siis võid kindel olla, et sinu juures on õigluse ingel. Sest need asjad on tema valdkonnast. Usu teda ja tema asju.”[16]

Võitlus hea ja kurja vahel, kui pärispatu kurb tagajärg, saadab inimest maapeal kogu elu ajal. Seepärast on väga loomulik, et otsime endale varjupaika Kaitseinglite juures: Sancti Angeli Custodes nostri, defendite nos in proelio ut non pereamus in tremendo iudicio – meie pühad kaitseinglid, aidake meid võitluses, et me ei hukkuks hirmsal kohtupäeval”.

Juba lapsepõlvest saadik suhtus meie Asutaja sügava austusega inglitesse, eriti aga Kaitseinglisse. Hiljem, eriti Opus Dei asutamise momendist alates, räägib tema elulugu palju nende olendite sügavast austamisest, kes on headeks teejuhtideks teel Taevasse. Ka paljudes tema kirjutistes on juttu Kaitseinglite tegutsemisest inimeste heaks, sest nagu rõhutab Pühakiri, ”Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste? [17] Tema usk inglite sekkumisse oli nii tugev, et ta õpetas neid nägema, kui olulisi liitlasi meie apostolaadis. ”Võida enda poole selle inimese Kaitseingel, keda tahad tuua oma apostolaati. Ta on alati sinu kaasaitaja ”, kirjutas meie Isa ”Tee” raamatus.[18] Ja ühes teises kohas kinnitas ta jälle mõtet, et see ümbrus, kus paljud, kas töö pärast, või ühiskondlikel põhjustel viibima peavad, on sageli väga kaugel Jumalast. Ta ütles: ”Selles keskkonnas on kerge teelt eksida…Hästi. Aga kas siis siin Kaitseingleid ei olegi?”[19] See, meie armsa Inglite Valitsejanna kiriku kellade kaja, mis meie Isa kõrvus iialgi ei kustunud, peaks ka meie omades edasi helisema ja meelde tuletama, et kogu meie elu peaks olema üks Jumala, Pühima Neitsi, inglite ja kogu ülistava Kiriku teenimine.

Meie Isal olid ka väga sõbralikud suhted peainglitega, kes, nagu on öelnud paljud kirikuisad, saadavad ja aitavad igat vaimulikku tema preestriülesannetes.”Arusaam, et iga preestri kõrval on üks ingel, kellel on eriline ülesanne, teda aidata, on üsna tõenäoline”, ütles ta ühel üritusel. ”Aga palju-palju aastaid tagasi, kui ma lugesin, et igal preestril on oma professionaalne Kaitseingel, vapustas see mind väga. Ma lisasin oma palvetele ühe omamoodi ”Halleluuja”, ning kordasin seda nii hommikul kui ka õhtul. Vahel olen mõelnud, et ma ei peaks seda mitte ainult sellepärast uskuma, et üks kirikuisa, kelle nime ma isegi ei mäleta, on kunagi nii öelnud. Kuid kui vaatan Jumala hüvesid, ja ma olen kindel, et isegi, kui need autorid eksisid, on Issand minu kõrvale ikka ühe Kaitseingli pannud, et võiksin täie usuga tema poole palvetada. ”[20]

Viibigem veel hetke koos inglitega ja püüdkem nad oma ellu vastu võtta, igaüks omal viisil. Pöördugem usaldavalt nende poole. Kõik sisemised raskused, mis ületamatutena näivad, välised takistused, mis on ehtsate müüride sarnased – kõik need on võimalik võita nende võimsate sõprade abiga, keda Jumal meie kõrvale on usaldanud. Kuid selleks on vajalik tõeline ja kindel sõprus meie Kaitseingli ja nende inimeste Kaitseinglite vahel, keda seob meiega apostoolne sõprus. Sest” Kaitseingel on Taevavürst, kelle Jumal on meie kõrvale asetanud, et ta meid valvaks ja abistaks, et ta meid meie kartustes julgustaks, et ta meile kannatuste ajal naerataks, et ta meid kinni püüaks, kui me kukkumisohus oleme, et ta meid teel hoiaks.”[21]

Üks järgmine ütlus, mille püha Josemaria kirjutas raamatusse ”Vagu”, võiks olla meile väga trööstiv: ”Meie kaitseingel on alati meiega, ta on kõigi meie tegude tunnistaja. Sinu surmatunnil, viimsel kohtupäeval, vihjab ta kõigile väikestele tähelepanuavaldustele, mida sa oma elu jooksul armastuse pärast Issandale osutanud oled. Ja vähe sellest – kui sul on hirm kohutava vaenlase ees langeda, siis täidab see ingel kõik sinu südamesopid meeleliigutustega – mida sa olid juba unustanud – ja armastusega Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu vastu. Seepärast ära unusta iial oma Kaitseinglit! Ja see imeline Taevavürst ei jäta ka sind kunagi, ei nüüd, ega otsustaval hetkel.” [22]

Oma vaimulikus võitluses ja apostolaadis võime alati ka Inglite Kuninganna kaitsega arvastada. Selles kuus veedame samuti Püha Roosipärja Kuninganna püha. Need vagadusharjutused Maarja auks on nagu ”võimsad relvad” kõigis lahingutes Jumala auks ja hingede pühaduseks. Palvetagem tulevatel nädalatel Roosipärga erilise hardusega, veendumusega, et Taevalik Ema sel maarjalikul aastal erilisel viisil oma pojalt meile armu palub.

Ja lõpuks tahan ma meenutada meie Isa kanoniseerimise aastapäeva 6. oktoobril. Palugem Jumalalt tema eestkostet, et sellest päevast saadud rõõm aitaks kõiki Opus Dei tütreid ja poegi ja kõiki neid, kes on sellega ühenduses, seda pühaduse taotlemise impulssi elavana ja tugevana hoida. Võin öelda, et palvetan iga päev püha Josemaria poole, et igaühes meist püsiks elavana see nimi – argipäeva pühak – millega Jumala teener, Johannest Paulus II. teda nimetas. Seda võib ka nii tõlgendada: Püha Josemaria on pühak, kes igas elu olukorras meie kõrval seisab. Kasutagem seda meie Isa tööd hästi ära, sest ta armastab meid väga, kuid soovib näha, et meist kõigist saaksid pühad.

Loomulikult on iga kuu täis kirikupühi ja Opus Dei tähtpäevi: mille läbielamine, peaks muutma meie igapäevase serviam!`iüha suuremeelsemaks.

Ma õnnistan teid siira armastusega!

Teie Isa

+Javier

----------------------------------------------------------------------------------------------

[1] Tn 3,59

[2] Püha Josemaria, Ühe perekondliku kohtumise märkmed, 24.12.1963

[3] Katoliku Kiriku Katekismus, Nr 331-333

[4] Johannes Paulus II, Jutlus Üldaudientsil, 9.7.1986

[5] Kl 1, 16

[6] Benediktus XVI, Jutlus 29.9.2007

[7] Püha Josemaria, Ühe perekondliku kohtumise märkmed, oktoober 1972.