Monsenjöör Fernando Ocáriz sündis 1944. aasta 27. oktoobril Pariisis Hispaania kodusõja põgenike peres. Peres oli 8 last, Fernando neist noorim.
Aastal 1966 lõpetas ta Barcelona Ülikooli füüsikateaduskonna, aastal 1969 omandas Paavstlikus Lateraani Ülikoolis litsentsiaadikraadi teoloogias ja aastal 1977 Navarra Ülikoolis doktorikraadi teoloogias. Samal aastal ordineeriti ta ka preestriks. Preestritöö esimestel aastatel keskendus tema tegevus peamiselt noortele ja üliõpilastele.
Mons. Fernando Ocáriz on Usudoktriini Kongregatsiooni nõunik (alates 1986) ning töötab ka teiste Rooma kuuria ametkondade koosseisudes, sh Vaimulikkonna Kongregatsioonis (alates 2003) ja Uue Evangelisatsiooni Paavstlikus Nõukogus (alates 2011). Alates aastast 1998 on ta Paavstliku Teoloogia Akadeemia liige ning kuulus ka professorite gruppi, kes kaheksakümnendatel asutasid Rooma Paavstliku Püha Risti Ülikooli. Samas töötas ta aastaid fundamentaalteoloogia alalise professorina (nüüdseks emeritus).
Tema teoloogiliste publikatsioonide seas on eriti tähelepanuväärsed kristoloogia alased tööd, nagu ,,Jeesuse Kristuse müsteerium: kristoloogia ja soterioloogia õpik” [The Mystery of Jesus Christ: a Christology and Soteriology Textbook] ning ,,Jumala lapsed Kristuses, sissejuhatus teoloogiasse loomuülesest osaksolemisest” [Hijos de Dios en Cristo. Introducción a una teología de la participación sobrenatural]. Tema tekstid tegelevad peamiselt suurte teoloogiliste ja filosoofiliste teematega, nagu näiteks ,,Armastades teoga: Jumalat ja inimesi” [Amar con obras: a Dios y a los hombres] ja ,,Loomus, arm ja auhiilgus” [Naturaleza, gracia y gloria], mille sissejuhatuse on kirjutanud kardinal Ratzinger. Aastal 2013 ilmus raamatuna Rafael Serrano poolt mons. Fernando Ocáriziga tehtud mahukas intervjuu pealkirja all ,,Jumalast, Kirikust ja maailmast” [Sobre Dios, la Iglesia y el mundo]. Ta on avaldanud kaks filosoofilist artiklit: ,,Marksism: ühe revolutsiooni teooria ja praktika” [El marxismo: teoría y práctica de una revolución] ning ,,Voltaire: traktaat tolerantsist” [Voltaire: tratado sobre la tolerancia] ja olnud paljude monograafiate ning nii teoloogiliste kui ka filosoofiliste artiklite kaasautor.
Alates aastast 1994 oli mons. Fernando Ocáriz Opus Dei generaalvikaar, aastal 2014 nimetati ta prelatuuri abivikaariks. Viimase 22 aasta jooksul on ta saatnud eelmist prelaati, mons. Javier Echeverríad tema pastoraalreisidel enam kui 70 riigis. Kuuekümnendatel elas ta Roomas teoloogiatudengina ühe katuse all Opus Dei asutaja püha Josemaríaga. Alates varasest noorusest on ta innukas tennisemängija, tegeledes selle spordialaga tänaseni.
23. jaanuaril a. 2017 nimetas paavst Franciscus mons. Fernando Ocáriz Braña Opus Dei prelaadiks. Püha Isa kinnitas prelatuuri ajaloo kolmanda valimiskongressi tulemuse valimispäeva õhtul. Monsenjöör Fernando Ocárizist saab prelatuuri juhina püha Josemaría kolmas ametijärglane, 12. detsembril surnud Msgr. Javier Echevarría järel.