Ajalooline ülevaade

Opus Dei asutati 1928. aastal Hispaanias ja tegutseb praegu 68 riigis.

Opus Dei - Ajalooline ülevaade

1928 - 2. oktoober: vaimulike mõtiskluspäevade ajal Madridis asutab püha Josemaría Escrivá de Balaguer Jumala sisenduse alusel Opus Dei kui kõikidele inimestele avatud tee pühitsuseks ametitegevuse ja kristlase tavaliste kohuste täitmise kaudu. Nime “Opus Dei” kasutab Escrivá alles kolmekümnendate aastate algusest; kuid oma märkustes ja vestlustes räägib ta algusest peale “Jumala tööst”, kui juttu tuleb sellest, mida Jumal temalt nõuab.

1930 - 14. veebruar: ajal, mil Escrivá Madridis missat pühitseb, annab Jumal talle mõista, et Opus Dei on suunatud ka naistele.

1933 - Esimese Opus Dei keskuse, DYA Akadeemia avamine. See on mõeldud eriliselt üliõpilastele ning viib läbi õigusteaduse ja arhitektuuri kursusi.

1934 - Akadeemia areneb üliõpilaskoduks. Siit jagavad rajaja ning esimesed liikmed vaimulikku haridust ning annavad noorsoole teada Opus Dei läkitusest. Selle tegevuse oluliseks osaks on kristluse õpetamine ning vaeste ja haigete hooldus Madridi äärelinnades. Escrivá informeerib Madridi piiskoppi jooksvalt oma initsiatiividest ja võib algusest peale arvestada tema õnnistuse ning nõusolekuga. Cuenca’s ilmub Escrivá raamatuke Consideraciones espirituales (Vaimulikud vaatlused), Camino (Tee) eelkäija.

1936 - Puhkeb Hispaania kodusõda. Escrivá on usuliste tagakiusamiste tõttu sunnitud pagema paigast paika. Asjaolud sunnivad edasi lükkama asutaja plaanitud apostliku töö laienemist teistesse maadesse.

1937 - Asutaja ning mõned Opus Dei liikmed põgenevad üle Püreneede ning jõuavad Andorra kaudu sellesse Hispaania osasse, kus Kirikut taga ei kiusata.

1938 - Apostelliku töö taasalustamine, lähtudes Burgose linnast.

1939 - Escrivá naaseb Madridi. Opus Dei levib teistesse Hispaania linnadesse. Levikut teistesse maadesse takistab II Maailmasõda.

1941 - 19. märts: Madridi piiskop Leopoldo Eijo y Garay annab Opus Dei’le esimese diötseesi heakskiidu.

1943 - 14. veebruar: Jumal lubab Escrivá’l – taas missa ajal – leida juriidiline lahendus, mis võimaldab pühitseda Opus Dei liikmeid preestriteks: Püha Risti preestrite ühing.

1944 - 25. juuni: Madridi piiskop pühitseb kolm Opus Dei liiget, Álvaro del Portillo, José María Hernández de Garnica ja José Luis Múzquiz´i preestriteks.

1946 - Escrivá asub elama Rooma. Järgnevatel aastatel reisib ta terves Euroopas, et Opus Dei tegevust erinevates maades ette valmistada.

1947 - 24 veebruar: Opus Dei esimene paavstlik heakskiit Püha Tooli poolt.

1948 - 29. juuni: asutaja rajab Rooma Püha Risti kolledži, millest nüüdsest arvukalt Opus Dei liikmeid läbi käib. Nad saavad seal süvendatud vaimuliku ja pastoraalse hariduse ning lõpetavad samaaegselt õpingud ühes Rooma paavstlikest ülikoolidest.

1950 - 16. juuni: Pius XII annab Opus Dei’le lõpliku heakskiidu. Seega võivad Opus Dei’ga liituda ka abieluinimesed ning Püha Risti preestrite ühendus on avatud ka diötseesipreestritele.

1952 - Pamplonas (Hispaania) rajatakse Estudio General de Navarra, millest hiljem kujuneb Navarra ülikool.

1953 - 12. detsember: Roomas asutatakse Rooma Püha Maarja kolledž, kogu maailma Opus Dei naisliikmete intensiivse vaimuliku, teoloogilise ja apostoolse hariduse keskus.

1957 - Püha Tool annab Opus Dei hoolde Yauyos’e territoriaalprelatuuri Peruus.

1965 - 21. november: paavst Paulus VI pühitseb Centro ELIS’e, algatuse Rooma äärelinnade noorukite kutseõppeks. Sellele liidetud koguduse usaldab Püha Tool Opus Dei hoolde.

1969 - Opus Dei erakorraline üldkongress Roomas peab nõu personaalprelatuuriks muutmise üle. See II Vatikani kirikukogu poolt ettenähtud õigusvorm on kongressi otsuse kohaselt sobilik Opus Dei pastoraalse reaalsusega.

1970 - Opus Dei rajaja külastab Mehhikot. Ta palvetab üheksal üksteisele järgneval päeval Meie Armsa Emanda palverännukirikus Guadalupe’s. Mitmetel kohtumistel vahendab ta arvukale publikule mõjusalt kristlikku sõnumit.

1972 - Escrivá kaks kuud vältav pastoraalreis Hispaaniasse ja Portugali.

1974 - Escrivá külastab, taas pastoraalsel eesmärgil, kuut Lõuna-Ameerika riiki: Brasiiliat, Argentinat, Tšiilit, Peruud, Ecuadori ja Venezuelat.

1975 - Rajaja viimane katehheesireis Ameerikasse, Venezuelasse ja Guatemalasse.

1975 - 26. juuni: Josemaría Escrivá sureb Roomas. Opus De’il on sel ajal 60 000 liiget.

1975 - 7. juuli: Torreciudadi Maarja palverännakupaiga pühitsemine (Huesca provints, Hispaania).

1975 - 15. september: Álvaro del Portillo valitakse Opus Dei statuutide kohaselt valimiskongressil rajaja järglaseks.

1982 - 28. november: paavst Johannes Paulus II rajab Opus Dei kui personaalprelatuuri, mis seega oma teoloogilisele ja pastoraalsele loomusele parima vastava vormi saab, ja nimetab Álvaro del Portillo selle prelaadiks.

1983 - 19. märts: kehtima hakkab bulla Ut sit, mis annab korralduse rajada Opus Dei personaalprelatuurina.

1985 - Rooma Püha Risti Akadeemilise Keskuse avamine. Aastal 1998 saab sellest Püha Risti paavstlik ülikool.

1991 - 6. jaanuar: paavst Johannes Paulus II pühitseb piiskopiks Opus Dei prelaadi monsenjöör Álvaro del Portillo.

1992 - 17. mai: Josemaría Escrivá õndsaks kuulutamine Roomas Püha Peetruse platsil.

1994 - 23 märts: Mõni tund pärast naasmist palverännakult Pühale Maale sureb Roomas Álvaro del Portillo.

1994 - 20. aprill: paavst Johannes Paulus II nimetab Javier Echevarría Opus Dei prelaadiks ning kinnitab sellega Roomas selleks otstarbeks peetud üldkongressi valiku.

1995 - 6. jaanuar: paavst Johannes Paulus II pühitseb monsenjöör Echevarría piiskopiks.

2002 - 6. oktoober. Josemaría Escrivá de Balagueri pühakuks kuulutamine.

2014 - 27. september. Álvaro del Portillo õndsaks kuulutamine.

2016 - 12. detsember. Sureb Roomas piiskop Javier Echevarría, Püha Josemaría teine järglane.

2017 - 23. jaanuar. Kui Prelatuuri kolmas valimiskongress on lõppenud, nimetab paavst Franciscus Opus Dei prelaadiks isa Fernando Ocárizi.

Levik tänaseks

Opus Dei prelatuur alustas oma tegevust erinevates maades järgmistel aastatel:

1945 Portugal

1946 Itaalia, Suurbritannia

1947 Prantsusmaa, Iirimaa

1949 Mehhiko, USA

1950 Tšiili, Argentina

1951 Kolumbia, Venezuela

1952 Saksamaa

1953 Guatemala, Peruu

1954 Ecuador

1956 Uruguai, Šveits

1957 Brasiilia, Austria, Kanada

1958 Jaapan, Keenia, El Salvador

1959 Costa Rica, Holland

1962 Paraguai

1963 Austraalia

1964 Filipiinid

1965 Belgia, Nigeeria

1969 Puerto Rico

1978 Boliivia

1980 Kongo, Elevandiluurannik, Honduras

1981 Hongkong

1982 Singapur, Trinidad ja Tobago

1984 Rootsi

1985 Taiwan

1987 Soome

1988 Kamerun, Dominikaani Vabariik

1989 Macao, Uus Meremaa, Poola

1990 Ungari, Tšehhi Vabariik

1992 Nicaragua

1993 India, Iisrael

1994 Leedu

1996 Eesti, Slovakkia, Liibanon, Panama, Uganda

1997 Kasahstan

1998 Lõuna-Aafrika Vabariik

2003 Sloveenia, Horvaatia

2004 Läti

2007 Venemaa

2009 Rumeenia, Lõuna-Korea, Indoneesia

2011 Sri Lanka