Mu armsad, hoidku Jeesus mu poegi ja tütreid!

Me alustame kaheksat päeva, mil palvetame eriti kristlaste ühtsuse eest. Kiriku palve selle oktaavi vältel on alguse saanud Jeesuse dialoogist oma Isaga viimsel õhtusöömaajal. Apostlitest ümbritsetuna ütles ta: „Ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.” (Jh 17:20–21). Issand palvetas ka meie eest – nende eest, kes aja jooksul saavad tema Kiriku liikmeteks. Ja ta lisas, et ühtsus on alati vajalik, „et maailm usuks”.

Püüdkem nende päevade jooksul veel rohkem palvetada, et Jumala tahtmine täituks ja et oleks „üks kari ja üks karjane" (Jh 10:16).

Need päevad võivad aidata meil mõelda ühtsuse väärtusest ka paljudes teistes aspektides, sest me teame, et „ühtsus on elu tunnus" (Püha Josemaría, Tee, 940). Kui hea on ühtsuse tugevnemisele väikeste igapäevaste tegudega kaasa aidata! Mõnikord peame loobuma oma eelistustest või ideedest, mis iseenesest võivad olla õigustatud. Siinkohal võib olla kasulik meenutada, et „tervik on suurem kui selle osade summa” (paavst Franciscus, Evangelii Gaudium, nr 235). Ühtsus on väärtus, mis on tähtsam paljudest teistest asjadest just seetõttu, et see on elu tingimus.

Südamliku õnnistusega

Teie Isa

Rooma, 18. jaanuar 2022