Opus Dei

„Jeesus on jäänud Euharistiasse, et ravida meid nõrkustest, kahtlustest ja hirmudest. Ennekõike on ta seal, et õpetada meid armastama, et lähendada meid oma Armastusega.”

Alandlikkus on üks eheda kristliku elu alustalasid, sest see on „armastuse eluase.” Toome välja mõned mõtted selle peamise kristliku vooruse kohta.

Kuidas reageerisid esimesed kristlased maailmale, milles nad elasid? Meil võib olla kiusatus seletada evangeeliumi levikut imelugude ja imetegude seisukohast. Nende usk oli see „ime”, mis meelitas ligi inimesi kõigist ühiskonnaklassidest, seisustest ja kultuuridest. Nende usk ja armastus Kristuse vastu.

Paradoksaalselt, „loobudes oma vabadusest armastuse pärast, oleme me võimelised armastma rohkem, andma end täielikumalt ja saame selle tagajärjel vabamaks.” Artikkel kristlikkust elust.

Inimesele, armastusele või kutsumusele truuks jäämine on tee, mis nõuab nii inimlikku lojaalsust, kui tuginemist Jumala armule.

Võitlus pühaduse pärast taandub lõpuks sellele: „lubada Pühal Vaimul oma hinges töötada, teha temaga koostööd, ent püüdmata seejuures Tema asemele asuda”. Artikkel kristlikkust elust.

Palve on dialoog Jumalaga südamest südamesse ja meil tuleb panna sellesse kogu oma süda.

Usk, mida meie Issand meilt ootab „ei ole kindlus, et kõik läheb alati hästi. See on usaldus, et ükskõik, kuidas asjad ka ei läheks, Jumal kasutab neid minu, mind ümbritsevate inimeste ja kogu Kiriku hüvanguks.”