Tee virtuaalne palverännak

Maikuine palverännak Neitsi Maarja juurde on Kiriku pikaaegne traditsioon. Ehkki sel aastal ei saa me neisse paigusse füüsiliselt rännata, saame me seda teha südames... tehnoloogia kaasabil.

Külasta Guadalupet · Külasta Lourdes'i · Külasta Fatimat · Külasta Loretot · Külasta El Pilari · Külasta Torreciudadi


Kuigi paljudes riikides tehakse juba sel nädalal plaane taasavamiseks, läheb veel tükk aega enne, kui paljud meist saavad tänavale minna nõnda nagu varem. Paljud kirikud ja pühamud pakuvad praegustes tingimustes võimalust külastada nende tabernaaklit või Neitsi Maarja kujutist veebi kaudu, et inimesed saaksid kõigele vaatamata nende juurde palvetama minna.

Maikuu on eriliselt pühendatud Neitsi Maarjale. Maarjakuu tähistamine on kristlaste seas sügavalt juurdunud traditsioon, mis ulatub tagasi 13. sajandi Hispaaniasse, Kastiiliasse. Nüüdseks on see kombeks paljudes riikides, kus seda tehakse vastavalt kohalikele eripäradele.

Võime püüda sel kuul Jumalaemale anda armastavat tähelepanu nagu annab laps oma emale. Paavst Franciscus palus meilt maikuu kirjas järgmist: palvetada kodus pere keskis või koos sõpradega Roosipärga. Siis saab meile selgeks, mida kirjutas püha Joseamaría „Tees“: „Me läheme – ja naaseme – Jeesuse juurde Maarja kaudu.“

Mis on maikuu palverännak?

Vagad kristlased on teinud keskajast saati palverännakuid, erilisi teekäike või külastusi, pühadesse paikadesse. Seda iseäranis Pühale Maale, mille teid meie Issand ise käis, ja Rooma, kristluse kantsi. Aja jooksul on arusaam palverännakust avardunud ja tänapäeval teevad paljud inimesed palverännakuid Neitsi Maarjale pühendatud pühamutesse, mis sageli asuvad paigus, kus on teadaolevat aset leidnud Neitsi Maarja ilmutused: Guadalupe Mehhikos, Lourdes Prantsusmaal, Fatima Portugalis...

Maikuu palverännak on lapseliku armastusega tehtud külaskäik Jumalaema juurde. Püha Josemaría palvetas palverännaku ajal Roosipärja kolm osa: ühe minnes, teise pühamus kohapeal (nädalapäevale vastava saladuse koos litaaniatega) ja kolmanda tagasiteel.

Opus Dei asutaja oli alati väga pühendunud Jumalaemale. 1933. aasta mais tegi ta ühes kahe noormehega palverännaku Sonsoles’i Jumalaema pühamusse Hispaanias, Avilas. Teekäigul palvetasid nad koos Roosipärja kolm osa. Ta kirjeldas seda palverännakut ühes jutluses, avaldatud raamatus „Kui Kristus on möödumas“: „See ei olnud palverännak selle sõna tavalises mõttes. See ei olnud kärarikas ja rahvarohke – olime kolmekesi. Ma austan ja armastan avalikke vagadusavaldusi, kuid ise eelistan pakkuda Maarjale sama armastust ja sama indu isiklike külastustega või väikeste gruppidega, intiimsemal moel.“

Sel aastal ei pruugi meil küll olla võimalik mõnd kauget pühamut külastada, kuid Jumalaema teab tuhandeid võimalusi, kuidas olla kohal meie kodudes ja igapäevaelus. Enamgi veel, tänu kaasaegsele tehnoloogiale võimaldavad paljud palverännaku sihtpunktid üle maailma meil veebikaamera vahendusel palvetada otse Jumalaema kujutiste ees.

Palverännakul võime me tuua Neitsi Maarjale väikesi ohvreid, nii meie endi kui kogu Kiriku intentsioonide eest: näiteks leppides rõõmsalt, vähemalt teekonna viimases osas, rännakuga kaasnevate ebamugavustega või halva ilmaga, loobudes väikestest vahepaladest, mis on teekonnal muidu tavalised jne. Kui me oleme sunnitud kodus püsima, saame me lihtsalt tahteliselt leppida karantiinist tuleneva ebamugavusega.