Prelaadi sõnum (25. november 2021)

Opus Dei prelaat kutsub meid oma elus surma reaalsusega lootusrikkalt silmitsi seisma, usaldades Jumala armastust ja pöördudes Neitsi Maarja eestkostele.

Mu armsad, hoidku Jeesus mu poegi ja tütreid! 

Novembrikuus palvetame erilisel viisil kõigi surnute eest. Peame eriliselt meeles neid paljusid Opus Dei liikmeid, kes on sellest maailmast lahkunud; meie perekondade surnuid ja inimesi, keda oleme nende maise elu ajal tundnud. 

Teisest küljest teame, et surmale ei jää viimane sõna. Millise suurepärase lootuse usk meis äratab! Lootus taevasele kirkusele on „lootus, mis ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:5). See on „Jumala kingitus, mis tõmbab meid ellu, igavese rõõmu poole. Lootus on ankur, mis meil on teispoolsuses” (Franciscus 2020). 

Siiski on arusaadav, et surma reaalsusega silmitsi seistes võib mõnikord hinge tungida rahutus või sellele lasuda masenduse vari. Püüdkem siis kiiresti reageerida, pöördudes Maarja, Lootuse Ema ja Meie Rõõmu Põhjuse poole. Siis Jumalalt saadud rõõmsa lootusega on meil uus sisemine jõud, et teisi teenida. 

Tänagem Issandat kahekümne nelja uue Opus Dei Prelatuuri diakoni eest, kes äsja ordineeriti; palvetagem jätkuvalt nii nende kui kõigi eest, kes valmistuvad preestriks saama.

Teid armastusega õnnistades,

Teie Isa

Rooma, 25. november 2021