Mu armsad, hoidku Jeesus mu poegi ja tütreid!

Viimaste kuude jooksul, eriti globaalse tervisekriisi puhkemisest alates, oleme tihti kuulnud sõnu „kõik saab korda“. Tihtipeale on see lihtsalt viis olla teisele inimesele raskel hetkel toeks. Ent sel võib olla ka palju sügavam tähendus: tähendus, mis peegeldab püha Pauluse sõnu, mille püha Josemaría võttis kokku lühipalves omnia in bonum: „neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks“ (Rm 8:28).

Me ei näe seda hüve alati otsekohe. Tihtipeale me isegi ei mõista seda. See, et püüame olla Jumala ligiolekus ei säästa meid tavapärasest väsimusest, kimbatusest ega elu raskustest; ent ligiolek võib teha, et kogeme kõike teistsugusemal viisil. Praegusel hetkel teeme enda omaks ka liibanonlaste kannatused, muutes need palveks lahkunute ja nende perekondade, paljude teiste inimeste ning riigi stabiilsuse eest.

Öelda siiralt omnia in bonum, on usu küsimus ning küsimus, kuidas me vastame sellele usule südame pöördumise läbi – Jumala- ja ligimesearmastus – kui meid rõhub kas me endi või ligimese kannatus. Usuga võime muuta selle hea ühel või teisel viisil reaalsuseks.

Seepärast, kui vahel näeme, et me usk nõrgeneb, siis palvetagem kindla usaldusega: Issand, suurenda mu usku (vrd Lk17:5) – ja usuga mu armastust ning armastusega lootust ja rõõmu.

Teid armastusega õnnistades,

teie isa

Pamplona, 12. august 2020