See kristlik ülesanne seisnes ja seisneb kesk maailma pühaduse ideaali levitamises, kutsetöös ja iga üksikisiku tavaoludes.
Paavst Paulus VI ja tema järeltulijad lasid uurida võimalust, et anda Opus Dei'le lõplik, tema loomusele vastav õiguslik vorm. Kirikukogu dokumentide valguses pidi selleks olema personaalprelatuur. Aastast 1969 kuni aastani 1981 uuriti selle uue õigusliku vormi kasutatavust Opus Dei antustega, kaasa töötasid Püha Tool ja Opus Dei.
Lõpuks informeeris Püha Tool üle 2000. diötseesipiiskopi riikides, kus Opus Dei juba tegev oli, et saada nende kommentaare.
Pärast selle etapi lõppemist asutas paavst Johannes Paulus II apostelliku konstitutsiooniga Ut sit Opus Dei kui rahvusvahelise mõjuvõimuga personaalprelatuuri. Selle 28. novembril 1982 avaldatud ja 19. märtsil 1983 kehtima hakanud dokumendiga kuulutas ta ametlikult välja statuudid, mis kujutasid endast Opus Dei prelatuuri paavstlikku eriõigust. Vaatamata hädavajalikele sobitamistele uue seadusandlusega on siiski tegemist paljude aastate eest rajaja poolt visandatud statuutidega.