Nende kahe ime tunnustamine on eelnevateks sammudeks vastavalt Karol Wojtyla (1920-2005) pühakuks kuulutamisele ja Alvaro del Portillo (1914-1994) õndsakskuulutamisele. Lisaks sellele kinnitas Püha Isa ime asetleidmist Madre Esperanza Collevalenza (1893-1983) eestkostel.
Püha Isa kinnitas samuti Pühakuks kuulutamise Kongregatsiooni poolthääled Johannes XXIII pühakuks kuulutamiseks. Johannes XXIII oli paavst, kes 1959. aastal kutsus kokku Vatikani II Kirikukogu.
Piiskop Javier Echevarría: „Rõõmus kokkusattumus“
Piiskop Javier Echevarríale, Opus Dei prelaadile on need uudised „rõõmus kokkusattumus ja annavad põhjust sügavaks rõõmuks. „Õnnis Johannes Paulus II,“ ütles prelaat, „teenis väsimatu suuremeelsusega inimkonda. Oma rikka õpetamise kaudu, sõnas ja kirjas, piltide ja mitmete tähendusrikaste žestide kaudu tõi ta meid lähemale Jumalale. Kogu ta elu toetus isiklikule üksmeelele Jeesuse Kristusega. Piisas ainult näha teda palvetamas, et mõista miks ta teenistus oli nii viljakas.“
Johannes Paulus II ja Johannes XXIII „olid tõesti isad, kes on lähedal kõigile usklikele, Kirikule ja ma ütleks, et eriti sellele osale Kirikust – Opus Dei Prelatuurile. Ma arvan, et nad aitasid miljonitel inimestel tunda end paavsti „väga armastatud poegade ja tütardena“.
Opus Dei prelaat kirjeldas Piiskop Alvaro del Portillot „püha Josemaria parima toe ja Johannes Paulus II väga usaldusväärse kaastöötajana“. Ta lisas: „ma pöördun selle hea ja ustava sulase eestkoste poole ning palun, et ta „nakataks“ meid oma lojaalsusega Jumalale, Kirikule, paavstile, püha Josemariale ning oma sõpradele. Ma palun temalt, et ta muretseks meile osa oma hoolest ühiskonna vastu, mis oli nähtav paljudes algatustes üle maailma, millede ettevõtmist ta innustas erinevate vajaduste inimeste heaks. Ma palun, et ta aitaks meil saavutada oma eriline armastus pere ja oma kirglik armastus preesterkonna vastu ning niisamuti oma õrn ja lihtne vagadus, mil oli maarjalik jume.“
Piiskop Alvaro eestkostele omistatud ime (video)
Ime, mille Püha Tool kinnitas seisnes tšiili vastsündinud poisi Jose Ignacio Ureta Wilsoni koheses paranemises. Mõni päev pärast sündi 2003. aasta augustis tabas teda südameseisak, mis kestis üle 30 minuti, ning ulatuslik verejooks. Ta vanemad palvetasid piiskop Alvaro del Portillo eestkostel suure usuga. Meditsiiniline kollektiiv pidas last surnuks, kui ilma mingisuguse lisaravita ning täiesti ootamatult hakkas vastsündinu süda jälle lööma, saavutades 130 lööki minutis. Vaatamata oma tollase tervisliku olukorra tõsidusele elab Jose Ignacio kümme aastat hiljem tavapärast elu.
Msgr. Flavio Capucci, pühakukskuulutamise esitaja ja uurija, on saanud ligi 12 000 allkirjastatud piiskop Alvaro eestkostel asetleidnud armutegude juhtumit. Nende hulgas on „erinevat tüüpi arme, nii materiaalseid kui vaimulikke. Kahtlemata neist kõige rabavamad on ebatavalised paranemised, omakorda nende hulgas on mitmesuguseid: pärast Alvaro del Portillo poole pöördumist metastaseerunud melanoomide kadumisest kuni ühe lapse täieliku paranemiseni, kes oli ujumisbasseinis uppunud“.
Monsenjöör lisab, et mitmed neist imedest on seotud pereeluga: „abielupaarid, kes on ära leppinud ning elavad taas koosmeeles; võime lapsi saada, pöördudes tema eestkoste poole mõnikord pärast aastatepikkust ootamist; tülis olnud sugulaste vahelised äraleppimised; terve lapse ilmaletoomine, olgugi et varem öeldi, et sünnib haige või väärarenguga laps. Piiskop Alvaro oli perekonna inimene, kes viis läbi ulatuslikku ja põhjalikku kateheesi perekonna alal. Vahest sel põhjusel tekib sellistes küsimustes spontaanne soov pöörduda tema eestkoste poole.“
Msgr. Capucci selgitas, et pärast ime asetleidmise kinnitamist on Püha Tooli järgmiseks sammuks panna paika õndsakskuulutamise kuupäev. Tseremoonia leiab suure tõenäosusega aset Roomas, kus auväärne Alvaro del Portillo suri.
