Prelaadi kiri (5. veebruar 2020)

90 aasta möödumise puhul 1930. aasta 14. veebruarist, kutsub monsenjöör Fernando Ocáriz meid tänama Jumalat selle kingituse eest, mille Ta tegi Opus Dei’le ja Kirikule.

Pastoraalkirjad ja sõnumid
Opus Dei - Prelaadi kiri (5. veebruar 2020)

Mu armsad, hoidku Jeesus mu poegi ja tütreid!

Igal aastal on 14. veebruar Opus Deis päev, mil tugevdame harjumuspärast jumalatänu pidades meeles 1930-nda ja 1943-nda aasta asutamistähtpäevi. Sel korral tähistame seda erilise tähendusega, sest möödub 90 aastat päevast, mil püha Josemaría nägi, et Jumal ootab 1928. aasta 2. oktoobril alguse saanud missioonile ka naisi.

Naise pühadusest sõltub suurelt osalt teda ümbritsevate inimeste pühadus. Nii mõtles seda alati püha Josemaría, olles täielikult veendunud, et „naine on kutsutud andma perekonnale, ühiskonnale, kirikule just neile omase iseloomu ning mille saavad anda vaid nemad“ (Vestlused, nr 87).

Evangeeliumi poole pöördudes meenutatakse meile, et „Jeesus sündis naisest“ (Gl 4:4); see sama naine, Neitsi Maarja, põlevast soovist teisi teenida, ennetas oma Poja avalikku tegevust (vrd Jh 2:4-5); Jeesuse hülgamise ajal olid need „Jeruusalemma tütred“, kes valju, kaebliku nutuga teda saatsid; naised olid seismas Risti jalamil kui meid lunastati (vrd Jh 20:16); ning naine oli meie Issanda ülestõusmise esmatunnistajaks (vrd Jh 20:16), hea sõnumi, mis jõudis hiljem kõikide rahvasteni.

Mulle teeb suurt rõõmu, mõelda samuti minu tütarde missioonile Opus Deis, vaadata Jumala imedele, mis tulenevad teiste teenistusse seatud naiselikust pühadusest.

Seepärast kutsun teid tänasel päeval eriliselt mõtlema püha Josemaría sõnadele: „Ut in gratiarum semper actione maneamus. Elagem pidevalt Jumalat tänades. Tänamine, mis on usutegu, mis on lootuse tegu, mis on armastuse tegu“ (Kiri, 28. märts 1973, nr 20).

Olgu meil tänulik usk – tänulikkus omaenese kristlikku kutsumuse eest ning sellele vastava apostelliku missiooni eest, mille Issand meile usaldab, ning seda eriti nähes Opus Dei naiste kaugeleulatuvat kristlikku tööd, kes kasutavad oma kogu vaimset ning inimlikku rikkust dialoogis meie ajastu inimestega. Olgu meil lootust täis tänulikkus, sest võime nähatulevikku rahu ja optimismiga, raskustest hoolimata, sest saame alati arvestada armastusega, mis on Jumalal meist igaühe vastu. Lõpetuseks olgu meil tänulik armastus, sest nende 90 apostelliku tööaasta jooksul oleme näinud halastust, mida Jumal on meie vastu ülesnäidanud.

Soovitan ka, et 14. veebruari paiku leiaksite isikliku viisi – nagu näiteks lühike palverännak Neitsi Maarjale pühendatud kirikusse või pühamusse – et tänada Jumalat, pöördudes Maarja emaliku eestkoste poole.

Teid armastusega õnnistades,

teie Isa

Rooma, 5. veebruar