Just vastupidi – pühakuks saamine ise on igavese elu seisukohalt välja paistmine. Kuna see tähendab igapäevaselt üha enam enda samastamist Kristusega, hoolimata kõigist oma nõrkustest püüdega neid ületada, on see suur vastutus maailma ees. Me võtame ülima tõsidusega kõike meie ümber toimuvat, sest me tahame seda parandada, nii palju kui see on võimalik. Inimlik täiustumine on oluline komponent kristlikus töös. Kuid see ei tähenda perfektsionismi või edu taotlemist edu enda pärast. See tähendab rohket töötamist, heldekäelisust, tõeliselt teiste teenistuses olemist. Paljas edu ei ole isiklike püüdluste mõõdupuuks. See, mis annab inimese elule väärtuse, erineb sellest oluliselt.

Üks Opus Dei iseloomulikke jooni on kutsealase töö pühitsemine. Kuidas seda peaks mõistma? Kas sellise pühendumisega pole oht minna liiga kaugele? Diário do Minho, Braga, Portugal 2.oktoober 2000

Jah, selles on oht. Kahjuks on tänapäeva maailmas inimesi, kes ei leia tööd ja palju neid inimesi, kes teevad ilmselt liiga palju tööd. Nad teevad seda selleks, et ellu jääda või piirideta isiklikust edujanust. On kurb näha inimesi, kes ei märka probleemi selles, et näiteks kaheteist- või neljateisttunnine töö jätab unarusse nende kohustused perekonna ees. Töö on vahend, mitte eesmärk. Meie lõppeesmärk on Jumal. Seetõttu ei tähenda töö pühitsemine edukas olemist, vaid oma töö kaudu Jumalale lähemale tulemist, olgu selle tulemus tagasihoidlik või suurepärane.

Jumal lõi meid sellesse maailma tegema tööd nagu me võime lugeda Genesise loomisloost. Töö pühitsemine tähendab esmajärjekorras töö tegemist armastusega, mis on töö kaudu au andmine Jumalale ja teiste teenimine. Enesekeskne töötegemine, ükskõik kui tehniliselt perfektne see ka poleks või kui palju sellele aega ei pühendataks, ei ole töö, mis viiks kedagi pühadusele.