Opus Dei

Palve on and, mis arendab meis uut, ühtset nägemust reaalsusest. Oma palve kaudu loodame näha loodud maailma, siin ja praegu, nii nagu Jumal seda näeb.

Kahe lapse ema Raquel Escudier San Fernandost (Hispaania) otsis rahu ja tasakaalu. Tema elu võttis dramaatilise pöörde, kui budistlik laama ütles talle, et ta peab iga päev Missal käima.

Pedro Ballester suri 2018. aastal Manchesteris 21-aastaselt luuvähki. Ta elas tavalist elu, mis jättis erakordse jälje. Intervjueerisime Pedro eluloo raamatu autorit isa George Boronat, et kirjeldada selle inglise poisi elu, „kes armastas inimesi siiralt ja seetõttu tõmbas ta neid ligi.”

Liturgiliselt palvetama õppimine nõuab alandlikkust, et võtta vastu teistelt sõnu, mida me ütleme. See nõuab ka keskendunud südant, mis tunneb ära ja väärtustab kõiki kristlasi ühendavaid suhteid.

Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Soome ja Tšehhi on seitse riiki, mille Opus Dei prelaat, monsenjöör Fernando Ocáriz on ühendanud uueks regiooniks.

Jeesus ei taha, et meie palve oleks isoleeritud element keset meie muid tegevusi, omades vähe jõudu meie elu muuta.

2009. aastal sõitis Gerardo, kes on 31-aastane, kurt ja pime, kolmerattalise tandemrattaga mööda jaakobiteed Roncesvallesest Compostelasse. Sellest sai alguse rühm vabatahtlikke, kes juhendavad Santiago de Compostelasse suunduval palverännakul oma kaasjuhtijaid, kes kannatavad mitmesuguste piirangute all.

Usku täis maailmavaade muudab armastuse kaudu kogu meie elu pidevaks vestluseks Jumalaga.

Larissal, kes oli protestant, oli Brasiilias katoliiklasest poiss-sõber. Alguses arvas ta, et ta poiss -sõber vahetab usku (ja poiss-sõber mõtles vastupidi). Saabus aeg, mil nende erimeelsused tundusid lahendamatud. Kuid Google aitas probleemi lahendada.

Palveelus võib raskusi ja pimeduse hetki tekitada. Kuid peame olema kindlad, et Jumal on siis meile eriti lähedal.