Prelaadi kiri (mai 2008)

Maikuu kirjas kutsub piiskop Echevarría meid palve kaudu Jumalaemaga suhtlema, et võiksime Temalt õppida, kuidas Jeesusega rääkima peab.

Minu armsad lapsed: hoidku Jeesus minu tütreid ja poegi

Täna tähistab maailmakirik Kristuse Taevasseminemise püha. Mõnel pool on see pastoraalsetel põhjustel järgmisele pühapäevale üle viidud. Ühinegem meie Isa soovituse kohaselt Apostlitega ja pühade naistega, kes olid selle, Kristuse viimase müsteeriumi elavaks tunnistajaks maapeal.

”On lihtsalt õige, et terve inglite koor ja õndsate hulgad taevas Kristuse püha inimlikkust ülistavad ja kummardavad….Algab juubeldamine ja palve.” (Püha Josemaría ”Roosipärg” 2. aurikas saladus). Me soovime kogu südamest Jeesuse ülendamisega ühineda. Meil on tungiv vajadus, lunastamise armust, mida ta meile kingib, mõlema käega kinni haarata; Nii nagu neile üheteistkümnele, on ka meile selge, et Ta meid meie uskumatuse pärast noomida võiks. Me palume teda, et ta meie hingedesse uue elu, üleloomuliku elu pitseri vajutaks.

Kristus lahkus meie juurest. Ta on läinud taevasse, et meile seal igavest eluaset valmistada. Sealt, kus ta liturgia sõnade kohaselt Isa paremal käel istub, jõuab gratia Capitis , kõigekõrgema arm, müstilise Ihu iga liikmeni. Enne, kui ta meie juurest lahkus, andis ta meile ülesande, et me kogu maailmas, ilma hirmu ja kartuseta, täis usku ja lootust, tema õpetust kuulutaksime.

On ilmne, et saadud ülesandel ei saa arvestada meie oma jõuvarudega. Mis oleme meie, kui on tegemist niisuguse ettevõtmisega? Ometi, millise kindluse annab meile tema lubadus, meid mitte üksi jätta ja meile Püha Vaim saata, mille abil võime temast tunnistust anda kuni kõige kaugemate maa piirideni. Kristuse Taevasseminemine esitab igaühele suure väljakutse ja nõuab meilt absoluutset lootust Taevas.

”Kuid sina ja mina, meie tunneme end orbudena: oleme kurvad ja otsime lohutust Maarja juurest.” (Püha Josemaría ”Roosipärg” 2. aurikas saladus) Nende sõnadega lõpetab püha Josemaría teise aurikka saladuse vaatlemise. Otsigem ka meie lohutust Maarja juurest, olgu ta meile eestkostjaks, et võiksime oma kohustusele Kristusest tunnistust anda ja tema sõnumit edasi kanda, igavesti truuks jääda.

Paljudes maailma paikades tuntakse maikuud kui ”Neitsi Maarja kuud” Mulle meenub, millise rõõmuga püha Josemaría igal aastal ettevalmistusi tegi, et oma elu nendel nädalatel maarjalikuks muuta.

Mõelgem esimesest hetkest alates, millise lille võiksime oma Valitsejannale järgnevatel päevadel tuua: peenetundeline suhtlemine tema armastatud poja Jeesusega, suhtlemine Tema enesega, väikesed ohvrid tööl, suhetes kaasinimestega, perekonna-, ametialaste ja ühiskondlike kohustuste täitmisel. Ka siis, kui paljud asjad meile väga tühiste ja väikestena tunduvad, kuid kui me teeme neid armastusega ja armastusest, saab neist bonus odor Christi (2. Kor. 2.15), Kristuse hea lõhn, mida iga Kristlane oma käitumisega edasi andma peaks. Nii võivad ka teised inimesed Jeesust tundma ja armastama õppida. Kas sul on juba konkreetne plaan, kuidas sa nendel päevadel Maarjale austust avaldada võiksid?

Maikuus on palju Maarja pühi ja mitmeid maarjalikke sündmusi Opus Dei ajaloos. Need aitavad meie südames lapseks olemise tunnet nende päevade jooksul elavamalt kogeda. Nende ridadega tahan ma teile selle juures abiks olla.

Homme, 2. mail on püha Josemaría palverännaku aastapäev, millest said aluse maipalverännakud. Sellest on möödunud juba 73 aastat ja mitmed tuhanded, lugematu hulk inimesi kogu maailmas on meie Isa jälgedes Jumalaema külastanud.

Elagem neid Opus Dei maarjalikke tavasid nii, et ei kao perekondlik iseloom, nii, nagu püha Josemaría seda soovis. Ta võttis ette palverännaku 2. mail 1935 ja nagu ta hiljem kirjutas: ”See ei olnud palverännak selle tavalises mõttes. Me läksime ainult kolmekesi. Ma respekteerisin ja suhtusin lugupidamisega kõikidesse avalikesse vagaduse väljendustesse, aga ma eelistasin siiski Maarjat isikliku või väikeste gruppidena külastades sedasama armastust ja vaimustust osutada – vaikuses ja üksinduses, isikliku andumusega."

Jumalaema tuleb lõpmata tihti oma laste juurde. Enamasti on need abistamised, mis inimkonna jaoks varjatuks jäävad, kuid neile, kes sellest osa saavad annab suurt sisemist valgust ja jõudu, mis süvendab neis tahtmist paremaks saada ning püüdlema kõrgeima pühaduse eesmärgi poole, täieliku Jumalaga ühinemise poole. See abi ja need suursugused vastused, mida nad välja ütlevad, omandavad viimselpäeval oma õige tähenduse. Püüdkem ka meie, nii nagu püha Josemaria kõiki sündmusi ja olukordi igaviku silmadega vaadelda.

Meie Kuninganna ei karda – see on täielikus vastavuses Jumala tahtega – inimestele teenet osutada, eriti ajal, kui see on kõige vajalikum. Guadalupe, Lourdes, Fatima…ja teised Maarja ilmutused, mida kirik tunnistab, kujutavad endast ainult väikest osa hoolsusest, mida ta oma lastele rikkalikult jagab. Ta on hea Ema, kes kasutab kõiki vahendeid, et meid meeleparandusele liigutada ja meid uuesti Kristusele ja südamest Jumalale lähendada.

13. mail meenutame Jumalaema esimest ilmumist Fatimas. Kuulakem tähelepanelikult palve, patukahetsuse ja pöördumise sõnumit, mis kostab sellest Maarjale omistatud pühast paigast. Loomulikult täname Maarjat, et ta aitas paavst Johannes Paulus II-st ja päästis ta atentaadist. Mõelgem suure tänutundega ka sellele, kuidas püha Josemaría mitmeid kordi tema ees capelinhas tema ees põlvili laskus, et tema emalik abi Opus Dei ja kõigi inimesteni jõuaks. Ta ütles sageli, et see koht on ”tema pelgupaik”.

Ma mainisin Lourdes´i, kus tänavu pühitsetakse ilmutuse 150. aastapäeva. Mulle meenuvad ka need korrad, kui meie Asutaja meie Ema seal Püreneede nurgakeses külastas. Ma palun teda, et Maarja armastus ja tema austus kasvaks iga päevaga kõigis Opus Dei liikmetes ja kõigis nendes, kes selle apostolaadiga iga päev kontaktis on. Nii, nagu see toimus püha Josemaríaga.

Ka meie armsa Guadalupe Neitsi poole pöördumine, mis on tihedalt seotud maailma uus evangeliseerimisega, omab Opus Dei ajaloos oma kohta. Järgnevatel päevadel tuletame meelde püha Josemaría noveeni Jumalaemale basiilikas Mehhiko linnas, 16.-24. mail, 1970. See oli tema tähtsaim Ameerika mandrile sõitmise eesmärk. Sellel ajal oli mul suur õnn – ma näen seda kui erilist Jumala armu - meie Isa juures olla, kui ta kiriku ja Opus Dei eest palvetas. Aastaid hiljem, aprilli lõpus 1983, sõitsin ma jälle Guadalupesse. Seekord koos meie armastatud Don Alvaroga. Me tahtsime oma Kuningannat tänada, sest ta oli meie Isa hardaid palveid kuulda võtnud.

Me võime vaadelda mitmeid 1970-ndatest pärit õpetusi. Ma soovitan teil, vaadelda meie Asutaja hingesuurust. Kui hästi mäletan ma 24, maid, viimast noveeni päeva. Me palvetasime nii, nagu iga päev, kolm Roosipärja saladust. Enne, kui alustasime aurikast Roosipärga, käskis püha Josemaría kogu maailm sellesse palvesse ühendada. Isa sõnade peale tulid meie silmade ette Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika ja Austraalia ja me tõime miljonite maapeal elavate inimeste soovid, mured ja hädad Jumalaema ette. Püüdkem aimata tema innukust, millega ta Jeesuse Kristuse kaudu osaks saanud vabastamise vilju kõigi inimesteni viia püüdis.

31. mail on meie Ema Maarja püha. Vaevalt jõudis peaingel Gabriel talle eelseisvast Ristija sündimisest kuulutada, kui Maarja asus teele ja ruttas Juudamaa linna. Ta läks Sakariase kotta ja tervitas Eliisabeti. Te võite hõlpsasti seda pilti endale ette kujutada, sest me vaatleme seda iga päev Roosipärja teises rõõmurikkas saladuses. Maarja saabumine, Eliisabeti sõnad, rõõmus kohtumine veel sündimata Ristijaga….Maarja jäi umbes kolmeks kuuks oma sugulaste juurde, et neile kõige vajadusel kättesaadav olla. Kui suur mõju oli Maarja kohalolekul! Püha Ambrosius kirjutab: ”Kui juba ainult tema sisenemine (sellesse majja) nii suurt mõju avaldas, et Maarja tervitusest lapsuke emaihus rõõmust hüples, ja tema ema Püha Vaimuga täitis, kuidas võiksime siis mõõta Maarja kohaloleku mõju nii pika aja jooksul kuni tänaseni. Võiksime selle kirikuisa ja õpetaja sõnu rakendada oma vastuses Issandale. Kui püüame nii maikuus kui ka alati Jumalaemale väga lähedal olla - kui palju armu saadetakse siis meie hinge. Muuhulgas suurt rõõmu, et võime end Jumala laste ja sõpradena tunda.

Jumalaema kohalolek kõigil meie päevadel on parim palvekool. Nii ütles ka paavst Benediktus XVI mõned kuud tagasi. ”Püha Luukas mainib meile kahel korral, et Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nendest oma südames.( Lk.2, 19) Ta oli inimene, kes oli vestluses Jumalaga, Jumalasõnaga ja sündmustega, mille kaudu Jumal temaga rääkis. Magnifikaat on ”põimitud” Pühakirja sõnadest ja näitab meile, kuidas Maarja oli pidavas vestluses Jumalasõnaga ja selle kaudu ka Jumala endaga. Nii õpime Maarjalt Jumalaga isiklikult rääkima, mis aitab meil Jumalasõna oma südames läbi kaaluda ja säilitada, et neist saaks tõeline toidus igaühe jaoks. Sel viisil juhatab Maarja meid palvekoolis, isiklikus ja sügavas kontaktis Jumalaga.

Enne, kui ma lõpetan, palun ma teid, et te palvetaksite Opus Dei liikmete eest, kes 24. mail preestriks pühitsetakse. Tehku Jumal nad Maarja eestkostel pühaks, targaks ja rõõmsaks. Möödunud kuu jooksul olen ma teinud kaks lühikest reisi – Inglismaale ja Austriasse. Ma tahtsin prelatuuri liikmete ja nende kaastöötajaid kiriku heaks töötama julgustada. Mõeldes meie Isa ja Don Alvaro peale, palvetasin ma Londonis meie armsa Willesdeni Neitsi ja Viinis Maria Pötschi ees. Nii, nagu Aparecidas, Lujanis, Lo Vazquesis, usaldas püha Josemaría ka neis paikades Jumala töö Maarja kaitse alla. Õppigem ka meie seda kindla abi teed kasutama.

Viinis tähtsaim ma jätkata püha Josemaría 1955. aasta palveid ning külastasin Stella orientist . Ma palusin apostelliku ülesande eest, mis on suunatud paljudesse Idaeuroopa maadesse, mis kommunistliku võimu all olid, samuti maadesse, kus meid oodatakse, nagu näiteks Rumeenia, Bulgaaria, Valgevene, Ukraina.

Kas oled mõelnud selle peale, et võiksid oma palvega toetada kõiki kogu maailmas, kes palverännaku meie Jumalaema juurde ette võtavad? Kuidas räägid sa oma ümbruskonnas Maarja suurusest ja tema kõigeväelisest eestkostest. Kas oled mõelnud, kuidas võiksid tema pilte suurema armastusega vaadelda? Kas sa palvetad Ave María´t suurema siirusega?

Tavaliselt on 1.mai püha Joosepi, töömehe püha. Ma palun püha patriarhi, et ta õpetaks meid oma neitsiliku abikaasaga väga peenetundeliselt suhtlema – seda nii järgnevate nädalate jooksul kui ka igal ajal.

Kogu oma armastusega ma õnnistan teid!

Teie isa

+ Javier