Minu armsad lapsed, hoidku Jumal minu tütreid ja poegi.

Sel ajal, kui ma teile neid ridu kirjutan, tunnen ma tugevat vajadust, tänada Jumalat kõige selle hea eest, mida Ta meile annab.Järjekordselt oleme me saanud kogeda juunikuu 26.-ndat päeva, mil kogu maailmas austatakse püha Josemariat. Paljudes maades mõeldi sel päeval meie isa peale ja linnu, kus pühitseti tema auks missa, jõuaksime vaevalt kokku lugeda. Niisiis on Opus Dei vaimsus jälle rohkematele inimestele tuttavaks saanud, see on uutele aladele tunginud, et aidata seal kristlastel igapäevastes situatsioonides Jumalat kohata ja talle armastust osutada. 

Just nendel päevadel oleme Jumalalt muuhulgas ühe erilise armuosutuse saanud: rooma Vikariaadi Tribunalis on jõudnud lõpule Don Alvaro õndsakskuulutamise protsess.Kui lähinädalatel prelatuuri tribunali istungid lõpule jõuavad, esitatakse vastavad tõendid Õndsaks- ja Pühakskuulutamise Kongregatsioonile. Seejärel järgneb protsessi ja tõendite kehtivuse õigekstunnistamine ja algab uus etapp, positio meie isa esimese järglase elu ja kangelaslike vooruste kohta. Juba nüüd palun ma teid, lakkamatult selle eest palvetada, et see lõpeks väga positiivselt; Meile tuleb kindlasti kasuks, kui jälgime püha Josemariat väga lähedalt ja suure truudusega, nagu tegi seda alati Don Alvaro.

28. juunil, pühade Peetruse ja Pauluse suurpüha eelõhtul avas paavst Benediktus Pauluse aasta, mille ta seepärast välja kuulutas , et pidulikult selle apostli 2000-ndat sünniaastapäeva tähistada. Järgides Paavsti soovi, püüdkem püha Pauluse elu ja õpetust paremini tundma õppida ja tema eeskuju järgida. Ma võin tunnistada, millise sisemise rõõmuga meie isa püha Pauluse lõplikku pöördumist ette kujutas ja nii soovis ta ka isiklikult Kristust otsida.

Püha Johannes Chrysostomus, suur Apostlite austaja ja imetleja, hindas tema suurepärast kuju väga kõrgelt. See, mida ta on kunagi kirikuisadele ja õpetajatele öelnud, võiks ka meile abiks olla: ” See, kes näeb püha Pauluse hinge nagu aasa, täis voorusi ja nimetab seda vaimseks paradiisiks, ei eksi kunagi, sest seal õitses arm. Samaaegselt oli ta täis hingetarkust, mis on võrdne armuga. Tegelikkuses hõljus tema kohal rikkalikult Püha Vaimu ande, sellest hetkest, kui temast sai väljavalitud tööriist ja ta puhtaks sai. Seal saavad alguse meie jaoks suurepärased jõed, mitte ainult neli, nagu paradiisis (Gen 2, 10-14), vaid palju enam.Need jõed voolavad iga päev, aga nad ei niisuta mitte maad, vaid inimeste hingesid ja ergutavad neid vooruse vilju kandma. (Johannes Chrysostomus, Pauluse Panegyricos 1, 1)

Täna kutsun ma teid, võtkem vaatluse alla see Sauluse vastus oma kutsumusele. Ta oli fanaatiline juut, kes Moosese seadust truult jälgis. Sellepärast – meenutab ta – ”kiusasin ma kirikut piiritult ja püüdsin seda hävitada. Truuduses juudi seaduse vastu olin ma üle paljudest oma rahvusest eakaaslastest ja suurima innuga pühendusin ma oma isade traditsioonidele.” (Gal 1, 13-14), kuid vaatamata sellele liigutas Kristus Jeesus teda (Phil 3, 12), kui ta Damaskusele lähenes.Talle ilmus ülestõusnud Issand, kes kutsus teda nimepidi ja tegi talle oma plaani teatavaks, et temast saaks väljavalitud tööriist – nii, nagu Jumal seda Hananias avaldas -, et Tema nimi paganate juurde viidaks. (Apt 9, 15 ) Kas sa mõtled tihti sellele, et nii on ta ka igaühte meist otsinud ja veel enam, Kristus otsib meid iga päev, et meile tõelist pühadusele pöördumist pakkuda?

Sel ajal, kui Luukas üksikasjalikult sündmusi kirjeldab, läheb tema ise oma kirjades otsekohe olulise juurde ja ei räägi ainult kui ilmutusest (1 Kor 9,1), vaid nagu selginemisest (2 Kor 4,6) ja eelkõige äratundmisest ja kutsumusest. Temast sai tõeliselt nagu ”kutsutud apostel” (Rom 1,1; 1 Kor 1,1) või ”Apostel Jumala tahtel” (2 Kor 1, 1; Eph 1,1; Kol 1,1), märgist, et sellega ühtlasi toonitada, et tema pöördumine ei olnud mindi mõttevälgatuse või reflektsiooniprotsessi tulemus, vaid jumaliku puudutuse, ühe ettekujutamatu jumaliku armu vili (Benediktus XVI, jutlus üldaudientsil, 25.10.2006)

Tänagem sageli oma kristliku kutsumuse eest ja meie konkreetse viisi eest, seda vastavalt Opus Dei vaimule elada. Aga ärgem näidakem seda tänulikkust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.Aidaku meid sealjuures igapäevane Evangeeliumi lugemine ja vaatlemine, kus Kristus paljusid naisi ja mehi isiklikult kutsus, nagu Ta tegi seda oma teekonnal läbi selle maailma. Püha Josemaria kirjutab: ”et sa ei pea mitte ainult selgitusi Kristuse tegudest tundma õppima, vaid sa pead neid tegusid tõeliselt ”läbi elama” Iga stseen sisaldab endas väga palju üksikasju, mida sa võid seostada ja üle kanda oma elu konkreetsetesse olukordadesse".

Issand on meid katoliiklasi seleks kutsunud, et tema nimele järgneda. Evangeeliumi pühades tekstides leiad sa Jeesuse elu – aga sa peaksid sealt ka omaenda elu leidma. Õpi ka sina, nagu Apostlid, Talle armastuse küsimust esitama: ”Issand, mida soovid, et ma tegema peaksin?” Nii leiad sa sisemuses otsese vastuse Jumala tahtele! Võta niisiis iga päev kätte Evangeelium, loe seda, võta see oma olemise konkreetseks kompassiks – nii on teinud ka pühakud.” (Püha Josemaria ”Sepikoda", Nr .754)

Enne, kui ma lähen edasi, küsin ma sinult: kas sa loed tihti ja meelsasti Evangeeliumit, kas sa õpid sellest lektüürist? Kas sa mõtled, et Jumal on öelnud need sõnad sinu jaoks? Kas sa soovitad ka teistele seda teed, Kristust tundma õppida ja Temaga suhelda? Jumala tahe ilmneb igas inimeses eri kujul ja viisil. Mõnikord vahetu sisenduse kaudu, mida ta hingele kingib, siis aga samuti ka liturgiliste pühitsemiste kaudu, preestri jutluse kaudu, vaimuliku juhendamise kaudu, tavaliste olukordade kaudu, milles igaüks elab. Ka teiste hea eeskuju kaudu, oma kohustuste kaudu, perekondlikud, ühiskondlikud, ametialased kohustused on kohad, kus Jumal iga päev meiega räägib ja meile oma tahtmisest teada annab. Veendu selles, et Meister tahab sind ja sinu olukorda kristlasena, Opus Dei mehe või naisena ära kasutada, et see valguseks oleks, mis helendab. (Mt 5, 14)

Püha Josemariale esitati kord küsimus: ”Kuidas võin ma teada, mida Jumal minult ootab?"Ja tema vastus oli: ”Miks ei küsi sa Jumalalt endalt?" See ei ole respekti puudumine, ma võin sulle kinnitada, et Ta kindlalsti vastab sulle. Ja ta jätkas: "sa elad sisemist elu. Sellepärast võid sa igal hetkel Jumala kohalolekuga arvastada: kirikus, tänaval, sinu toas, õpingute ajal….kõikjal! Palu tema käest andestust sinu ja minu nõrkuste eest, ja siis ütle Talle: Mida Sa sooviksid, et ma teeksin? Täpselt nii, nagu Paulus. Ja luba enesele öelda, et Jumal mõnikord selliseid asju soovib, mis raskusi tekitavad…” (Püha Josemaria, 13.4.1974)

Loomulikult peaks meil olema sügav soov, Jumala häält kuulata ja mitte oma silmi tema valguse ees sulgeda, Teel Damaskusesse alistus püha Paulus täielikult Jeesuse kutsele. ”Kes Sa oled, Issand?”, küsib ta. See vastas: "Ma olen Jeesus, keda sa kiusad. Tõuse ja mine linna, seal öeldakse sulle, mis sa tegema pead. Saulus ajas ennast püsti. Kui ta silmad avas, ei näinud ta midagi. Nad võtsid ta käest kinni ja viisid ta Damaskusesse. Ja ta oli pime kolm päeva ning ta ei söönud ega joonud midagi.” (Apt 9, 5-9)

Selles Pauluse kätumises avaldub eelkõige tema kuulekus.Ta laseb ennast kättpidi linna viia. Soov sisemise kirgastumise järele juhatab teda palvetama ja ohverdama. Alles siis, kui ta oli kolm päeva intensiivselt palvetanud, sidunud ennast suurejoonelise paastumisega, saatis Kristus talle Hananiase kes annab talle tagasi nägemise ja talle ütleb: ”Jumal, meie Isa on sind selleks valinud, et Tema tahtmist tunnistada, tema õiglust näha ja tema häält kuulata.Sest sa pead saama kõigi inimeste ees tunnistuseks sellest, mida sa näinud ja kuulnud oled. Miks sa veel viivitad? Tõuse üles, lase ennast ristida ja oma pattudest puhastada ja hüüa Tema nime” (Apt 22, 14-16)

Quid moraris? Mida sa ootad, miks ei asu sa tööle, mida Jumal sinult ootab? Need Hananiase sõnad Paulusele, mis käsivad tal selle sõnumi kohe ellu viia, on mind alati liigutanud. Jumal suunas need sõnad ka meile: "Mida sa veel ootad, miks ei pühendu sa veel täielikult oma ülesandele, mis sulle usaldatud on? Sest usk ja kristlik kutsumus hõlmavad kogu meie elu, mitte ainult ühte osa sellest. Suhetes Jumalaga on oluline andumine ja nii muutub see kõikehõlmavaks. See on sellise inimese eluhoiak, kes usub, et ta elu ja kõiki oma kokkusattumusi uuest perspektiivist näeb, perspektiivist, mida Jumal talle annab” (Püha Josemaria ”Kohata Kristust”)

Enamikel juhtudel koormab kristlik kutsumus igaühte tema oma kohal- töökohal, perekonnas-, kuid see annab meie uue vaatepunkti oma elule siin maapeal. Kui lihtsalt ja selgelt räägib meie asutaja sellest raamatusKülvaja! ”Sa oled köögis pliidi juures, kui sa mulle kirjutad. Hakkab juba pimedaks minema ja on külm. Sinu kõrval koorib sinu õde kartuleid. Ta on noorimana ja viimasena teie seast jumaliku narruse, kristliku kutsumuse avastanud. Sa lisad: Ilmselt teeb ta sedasama, mida ennegi, aga ometi on erinevus tohutu!" Muidugi, enne kooris ta ”ainult” kartuleid ja see oli kõik…. Nüüd aga on ta, sellega, et ta kartuleid koorib, ennast pühitsenud… (Püha Josemaria ”Külvaja", Nr. 498)

Kui rõõmsaks teeb teadmine, et me igal pool ja iga auväärse tööga Jumalat ja inimesi teenime, ennast pühitseme ja sellega kiriku sõnumi edasi andmises kaasa aidata võime. Seda teadmist peaksime me praktiseerides teistele edasi andma. Kristliku apostolaadi mõiste võiksime sellega kokku võtta, mis tähendab, et aitame teisi sõna ja eeskujuga Kristusega kontakti võtma. Iga inimene on nagu püha Paulus kutsutud, Jumalat isiklikult kohtama. Ja see sõltub suurel määral minust ja sinust, sest Jumala arm ei puudu kunagi. See sõltub sellest, kas meie, kristlased võtame oma kutsumust väga tõsiselt ja kas me tegutseme sellele vastavalt.

Pärast mõtisklemist püha Pauluse vastuse üle tema jumalikule kutsele teel Damaskusesse, lõpetab Benediktus XVI: ”Sellest tuleneb meie jaoks väga tähtis õpetus: Tähtis on see, et asetaksime Kristuse oma isikliku elu keskpunktiks, nii, et meie identiteet tuleneks peaasjalikult kohtumisest ja ühendusest Kristusega ning seda juhiks tema Sõna. Tema valguses on kõik teised väärtused kaitstud ja samaaegselt võimalikest olemasolevatest ebapuhtustest vabastatud.” (Benediktus XVI, jutlus üldaudientsil, 25. 10. 2006)

Kas me püüame iga päev intensiivsemalt Jumalaga rääkid? Kas me otsime Teda päeva saavutustes? Kas me valmistame ennast truu palvekohustuse täitmise kaudu ennast ette, et võiksime Teda igal silmapilgul avastada? Kas me kordame, nagu püha Paulus: Quid faciam, Domine, Issand, mida Sa minult ootad? (Apt.22, 10) Palugem apostlit, et ta aitaks meis seda sügavat südame valmisolekut äratada, mis on hädavajalik et jumalikke sisendusi kuulda ja neid teoks teha. Kuulakem püha Josemaria sõnu: ”Kui suurepärane on meie kristlik kutsumus Jumala lastena! Ta kingib meile siin maapeal rõõmu ja rahu, mida anda ei suuda!(Püha Josemaria ”Sepikoda", Nr. 269)

7. juulil järjekordne aastapäev, mil Don Alvaro ütles: ”Siin olen mina!” See hoiak muutis teda tugevamaks, täis tänulikkust Jumala vastu, mis ei lakanud. Ta rääkis palju truudusest-see teema oli tal väga südame peal. Õppigem temast!

Mõne päeva pärast sõidab Püha Isa Rahvusvahelistele noorte päevadele Sydneys. Saatkem teda oma palvetega ja oma armastusega. Mina viibin ka füüsiliselt tema lähedal, sest ka mina sõidan sel ajal Austraaliasse. Ma tänan Jumalat, et Ta annab mulle selle võimaluseja ma võin kohtuda oma poegade ja tütardega sel maal ja Uus-Meremaal ning paljusid inimesi tervitada, kes prelatuuri keskustesse koolitusele tulevad. Selle reisi kasutan ma ära ka järgnevaks lühikeseks peatuseks Aasia paikades, kus Opus Dei tegutseb. Indias, Hong-Kongis, Filipiinidel, Singapuris. Nii, nagu ma teid ka teistel juhtudel palvetada palusin, soovin ma, et te mind samuti sellel reisil saadate – ühinedes palves ja intensioonides.

Kogu oma armastusega ma õnnistan Teid! 

Teie isa

+ Javier