Kohtumisel peredega juulis Filipiinidel Pasay Citys MOA areenil tuletas Opus Dei prelaat Msgr Fernando Ocáriz neile meelde püha Josemaría nõuannet inimestele, kes püüavad kasvada suuremeelsuses: „Et olla õnnelik, pole vaja mugavat elu, vaid armunud südant“ (Vagu, nr 795).
Jennifer (näha ülal) oli temalt just küsinud, kuidas hoolitseda abivajajate eest. Ta rääkis prelaadile oma hiljutisest visiidist Filipiinide riiklikku pimedate kooli (PNSB) Pasay linnas koos 40 Linangi keskuse ja Punlaani kooli sõbra, õpetaja, töötaja ja noorte kontaktisikuga. Linang on Opus Dei keskus Quezon Citys ja Punlaani kool on San Juani tehnika kutseasutus, mis on inspireeritud püha Josemaría õpetusest.
PNSB on riiklikult rahastatav haridusasutus kooliealistele nägemispuudega noortele. Õpilased elavad koolilinnaku õpilaskodudes.
Jennifer ja tema kaasvabatahtlikud tõid kooli õpilaskodus viibivatele õpilastele põhilise vajamineva: hambaharjad, hambapasta, šampooni, seebi ja riisikotid. Aga nad avastasid, et lapsed on nende seltskonna eest rohkem tänulikud kui kingituste eest.
Üks õpilane ütles, et nad hindavad külaskäiku kõrgelt, kuna suhtlevad harva inimestega väljaspool kooli. Hea tunne oli, kui keegi nende vastu isiklikult huvi tundis, kuulates nende elulugusid ja küsides nende hobide, oskuste ja tulevikuplaanide kohta.
„Nende silmis oli näha põnevust jutustades oma lugusid, kuidas nad noores eas oma elus ettetulevate olukordadega silmitsi seisavad, nendega kokku puutuvad ja nendest üle saavad,“ meenutas Francine, üks vabatahtlikest. „Nad vajavad kedagi, kes paneks neid end erilisena tundma, ilma et nad tunneksid, et nad on erinevad.“
Õpilastele meeldis kuulata, kuidas vabatahtlikud kirjeldasid välismaailma ilmet ja tunnet. „Nad vajavad kedagi, kes oleks valmis istuma nende kõrval ja veetma aega, kuulates nende lugusid ja rääkides neile inimestest, kes on puudest hoolimata elus edukad olnud,“ ütles Francine.
Princess Geraldine, veel üks vabatahtlik, meenutab vestlust ühe õpilasega. Princess küsis temalt: „Mis on su unistus?“ ja tüdruk vastas: „Ma tahan saada õpetajaks. Isegi kui ma olen pime, tahan ma öelda neile, kes iganes mu õpilasteks saavad, et pimedus või mõni muu puue ei ole takistuseks unistuste saavutamisel. Inimene peab lihtsalt usaldama oma võimeid.“
„Ma olin liigutatud,“ ütles Princess. „Nendel nägemispuudega õpilastel on nii suur võime oma tulevikku ette kujutada ja tahe seda ellu viia!“
Vabatahtlikud kogesid omal nahal tõde, mida Opus Dei prelaat MOA Arenal Jenniferile ütles: teiste armastamine ja teenimine toob rõõmu.
PNSB direktor Corazon Salvador ütles, et koolile tuleks kasuks rohkem tarvikuid, seadmeid ja vahendeid, sealhulgas punktkirjaprinter, paber ja toit õpilastele. PNSB kontaktteabe ja lisateabe saamiseks külastage nende veebisaiti.
