Prelaadi sõnum (10. oktoober 2017)

Kristlase ustavus on, ustavus täis tänu, sest me pole ustavad mitte mõttele, vaid Inimesele: „Jeesus, kuis sa oled hea, kuis sa oled hea!“

Äsja möödunud teine ja kuues oktoober, Töö asutamise ja püha Josemaría kanoniseerimise aastapäevad, kutsuvad meid taaskord läbima me teekonda ustavuse ja tänutundega. „Kui hea on Issand, et Ta meid otsis, et Ta lasi meil tunda, seda püha viisi olla tõhusad, anda lihtsusega oma elu, armastada kõiki Jumala loodud olendeid ja külvata inimeste hulgas rahu ja rõõmu! Jeesus, kuis sa oled hea, kuis sa oled hea!“ (Kiri, 11.03.1940, nr 78.)

Meenutagem isa Javieri palvet kõigi ustavuse eest, oma elu viimastel tundidel. Kristlase ustavus on, ustavus täis tänu, sest me pole ustavad mitte mõttele, vaid Inimesele: Jeesus Kristusele, meie Issandale, kes – seda võime öelda me kõik – „mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“ (Gl 2:20). Mõistes, et Jumal on meid isiklikult armastanud, ning juhib meid oma armu läbi ustavale ja püsivale armastusele, lootust täis armastusega selle suhtes, mida Jumal teeb maailmas ja Kirikus, meie kõigi elu läbi, isegi meie puudustega.

10. oktoober 2017