Prelaadi kiri (september 2014)

Piiskop Echevarria soovitab septembrikuu Maarja pühade abiga ennast Don Alvaro õndsakskuulutamiseks hästi ette valmistada. Ta palub palvetada nende kristlaste eest kogu maailmas, keda usu pärast taga kiusatakse.

Minu armsad lapsed: hoidku Jeesus minu tütreid ja poegi!

Oleme jõudnud juba Don Alvaro õndsakskuulutamise viimasesse etappi. Kui pikad ja kui lühikesed tunduvad mulle päevad enne 27. septembrit! Seda sama tundis Don Alvaro vahetult meie Isa õndsakskuulutamist. Sel ajal kirjutas ta meile mõned read, mida sooviksin praeguses situatsioonis uuesti korrata. "Selleks, et armu täiusest osa saada, mida Kristus ja tema õnnis Ema hingedesse valada tahavad (…), valmistagem end sisemiselt hästi ette, otsigem Jumalat oma südametest ja olgem temaga pidevas vestluses. Täitkem eriti hästi norme ja ohverdagem heldekäeliselt oma väsimus ja raskused, mis sõidul ette tulevad. "[1] Kahtlemata on need soovitused väga aktuaalsed.

Mõni aeg tagasi palusin ma teilt võimalikku abi selle sündmuse vaimseks läbiviimiseks. Igaüks võiks nüüd palvevaikuses küsida, kuidas on tema hoidnud ärkvel seda soovi, ennast paremini sisemiseks armu vastuvõtmiseks häälestada, mida Jumal meie hingedesse valab ja kas tal on ka igapäevased konkreetsed kavatsused. Igal juhul on ka järgmiste nelja nädala jooksul veel aega oma sisemist vagadust parandada.

Seda soovi aitavad tugevdada Maarjalikud pühad, mida septembrikuus praktiliselt iga nädal pühitseme. 8. Septembril on Neitsi Maarja sünnipäev – "täiesti püha", Jumalale meelepäraseima loodu pidupäev. Maarja, kes oli täis armu juba oma pärispatuta saamise hetkest peale ning on kuni ihu ja hingega taevasse võtmiseni iga päev täiuslikkuses kasvanud. See on ka hea hetk, uue lootusega meie Ema poole pöörduda ja teda paluda, et tema Poja arm puhastaks meid pattudest, nii suurematest kui ka väiksematest. Sealjuures kasutagem hästi ära sakramentaalset Pihti ja aidakem teistel inimestel hästi ettevalmistatult seda rõõmu ja halastuse sakramenti vastu võtta.

12. septembril on Maarja nimepäev. Milline rõõm meid valdab, kui me seda lausume! Sarnaselt, nagu ütles püha Bernard Jeesuse nime kohta: "suus justkui mesi, kõrvadele nagu meloodia, südames kui juubeldus"[2], võime me öelda ka Maarja nime puhul. Seepärast soovitan ma teile, et palvetaksite neil päevil erilise tähelepanuga "Ole tervitatud Maria", eelkõige Roosipärga. See kordamine, iga kord armastusväärse, Jumala äravalitud nime hüüdmine on nagu palsam, mis vastiku magusaks teeb, muusika, mis südant rõõmustab ja südame janu kustutab.

Kuu keskel, 15. septembril mõtleme me valurikka Ema peale, kes iuxta crucem Iesu, Jeesuse Risti juurel seisis, sisemiselt oma Poja ohvriga ühines ja meid oma lastena vastu võttis.[3] Kas mu nõuanne ei vihja sellele, et lisaksime oma palvetele ka heamaitselist suretamise vürtsi? Sellega liigutame me Issandat, ning tal on kergem meile oma ande jagada. See ei ole juhuslik, et kirik kohe pärast Püha Risti Ülendamise püha meie Ema kannatuste peale mõtleb, sest ta tahab, et me suure hardusega risrilöödud Kristuse poole palvetame ning õrnalt, lapse kombel Maarja poole pöördume, kes kartmatult ja kindlalt, valudest täidetuna üksi või peaaegu üksi Risti all seisab.

Mu lapsed, vaadelge seda ise – lisas püha Josemaria. "Öelge midagi Issandale ja öelge midagi tema Emale: mida ütleksime me oma Emale, kui me teda sellises olukorras näeksime – haavatud, kurjade inimeste poolt vääralt koheldud. Ja kõike seda sellepärast, et ta oma Poega armastas, et ta oleks soovinud koos temaga ristil olla häbis ja alanduses."[4]

Peale selle on 15. september päev, mil Don Alvaro valiti püha Josemaria järglaseks Opus Dei eesotsas. Ma palun, palvetage sageli tema palvekaarti, et kiriku, Opus Dei, maailma ja iga üksiku inimese soovid tema eestkostele usaldada. Vaadates seda lõhki aetud maailma, kus rahvad on üksteisega riius ja perekonnad tülide pärast lahku lähevad, näeme jumaliku rahu ja ühtsuse väärtust, mida Vanas Testamendis kuulutati ja mis Uues jõuliselt täide läks." "See täidab meid lootusega, sest see viib tulevikku, mida Jumal juba nüüd meie jaoks valmistab. "Ometi on see kuulutamine lahutamatult käsuga seotud" – ütleb paavst: käsuga, Jumala juurde tagasi pöörduda ja kogu südamest tema seadust järgida. Jumala lunastamise, ühtsuse ja rahu and on lahutamatult pöördumise armuga seotud, südame pöördumisega, mis võib muuta nii meie elu kulgu, kui ka kogu rahva käekäiku."[5]

24. septembril pühitsetakse paljudes kohtades meie armsaima Halastaja Ema mälestuspäeva, mis on nii tihedalt Opus Dei ajalooga seotud, sest meie Isa palvetas sageli selle pildi ees, eriti aga 1946. aastal, enne ja pärast oma Rooma reisi. Usaldagem Don Alvaro abiga oma erilised vaimulike viljade soovid tema kätte.

Nii, nagu ka eelmises kirjas, palun ma teid, mehed ja naised jälle, et palvetaksite nende inimeste eest, kes erinevates maailma osades usu pärast kannatama peavad, et me ei jätaks üksi neid, keda taga kiusatakse. Ei tasu mõelda, et me ei saa midagi teha. Isegi siis, kui me füüsiliselt kaugel oleme, saame me oma palvete ja ohverdamisega ja kui võimalik, ka materiaalse abiga nende kõrval toeks olla. Samuti ka suurema truudusega oma kristlike kohustuste vastu. Püha Josemaria kirjutas, et "meie apostellik töö aitab kaasa rahu, õigluse ja koostöö arendamisele inimeste seas. See kaitseb sõja, nii isikliku kui ka rahvaste isoleerituse vastu, sest siis saavad nad teada, et on suure inimestepere liikmed, mida Jumal täiuslikkusele viia tahab."[6]

Kõik sõjad on inimkonna nuhtlus, kuid need on eriti õudsed, mis sünnivad vale ja jumalateotuse märgi all, nagu on sageli hukkamõistvalt öelnud nii paavst Frantsiskus kui ka tema eelkäija. Möödunud nädalatel on kristlaste olukord Iraagis, Süürias, Nigeerias ja ka mujal eriti dramaatilise pöörde võtnud. Nende õudustega silmitsi seistes, mida meie õed ja vennad üle elama peavad, on eriti aktuaalne Püha Isa Püha Marta hommikujutlus: "Tänapäeval on kirikus rohkem usutunnistajaid, enam märtreid, kui esimestel sajanditel. Seepärast meenutagem sel Missal meie kuulsusrikkaid eelkäijaid siin Roomas mõeldes ka nende õdede ja vendade peale, keda praegu taga kiusatakse, kes kannatavad oma verega ja nii paljude väikeste kirikute seemned kasvama panevad. Palvetagem nende ja ka iseendi eest."[7]

Palugem Don Alvarolt tema õndsakskuulutamise kuul, et maailmas oleks rahu ja eriti tröösti kristlastele ja nii paljudele hea tahtega inimestele, keda nende usu pärast rünnatakse. Ka tema pidi noorusaastatel usu pärast tagakiusamiste all kannatama ja isegi märterlusega silmitsi seisma, mida ta oleks olnud valmis vastu võtma, kui Jumal oleks seda palunud. See olukord tekkis kodu läbiotsimisel hispaania kodusõja esimestel kuudel, kui miilitsad ühest tema taskust krutsifiksi leidsid, mis tol ajal oli suur risk ja raske karistuse endaga kaasa tõi.

Seepärast juhtus nii, et ta arreteeriti ja valvurid ähvardasid teda, asetades püstoli meelekohta. Ta andis ennast Jumala kätesse, tegemata ühtki liigutust, millega ta oleks oma südames elavat usku või lootust maha salanud. Ma olen kindel, et ta kannab selle palve erilise innukusega Jumala ette. Võibolla võiksime me sagedamini seda palvet korrata, mille püha Josemaria sarnases olukorras kirjutas: "Meie sõber palvetas ühe preestri eest, kes arreteeriti vihast usu vastu. See oli hõõguv palve, mida ka sina sageli lausuma peaksid: " Mu Jumal, tröösti teda, sest teda kiusatakse sellepärast, et ta Sind armastab!"[8]

Andkem ennast usulootuses uute märtrite hoolde. Palugem ka neid, et nad meid Taevas aitaksid ja toetaksid, et oleksime Kristuse armastuse tunnistajateks oma perekondades ja oma linnades ja seal kus me elame, meie maal ja kogu maailmas, vaeste ja haigete keskel. Olgu kõik kristlased nagu lõõmavad tõrvikud selles, meie maailmas, mis nii palju rahu ja rõõmu külvajaid vajab.

Ma tulen tagasi vahetute 27. Ja 28. septembri ettevalmistuste juurde Madridis ja 30. Roomas. Nii, nagu soovitas tulevane õndsakskuulutatav: " Järgige nii hästi kui võimalik juhtnööre, mida teile antakse - väikesed, aga vajalikud märkused, et pidustused väärikalt kulgeksid ja osalejad sellest palju vaimset kasu saaksid. Eelkõige, mu tütred ja pojad, veetke need päevad suure üleloomuliku eesmärgiga ja näidake nende liturgiliste tseremooniate ajal, et olete vagad inimesed."[9]

Püüdkem neid soovitusi kõigile edasi anda, kes on koos meiega nendel üritustel, või meid lähedalt või kaugelt saadavad. Igaühe jaoks on see rõõmu põhjus, kui osalejad õndsakskuulutamise Missal ja järgmise päeva tänumissal tselebrantidele sõnadele vastavad. " Laulud – tänu ja rõõmulaulud – tõusku jõuliselt taevasse: et clamor meus ad te véniat (Ps 102, 2). Olgu see - ütles Don Alvaro – ainuke hüüd, mida me liturgia pühitsemise ajal kuuleme, teie palved ja laulud (…) täis üleloomulikku palvevaimu ja piiritut rõõmu."[10]

Püüdkem selle kuu esimesel reedel veel suurema armastusega Kõigepühima poole palvetada; tehkem intensiivsemalt Pihi apostolaati, mida Don Alvaro niiväga armastas, ja palvetagem paavsti ja tema intentsioonide eest. Eile pühitsesin ma kaks teie assotsieeritud venda, Palvetage eriti nende ja kõigi preestrite eest.

Mul oli suur rõõm, et mul oli võimalus – koos teie kõikidega – Venetsueelat külastada ja seal oma preestrikspühitsemise aastapäeva tähistada; sealne apostellik töö kannab head vilja.

Sellega ma lõpetan. Ma kinnitan teile, et olete kõik minu palvetes, eriti need, kes erinevatel põhjustel Don Alvaro õndsakskuulutamise pidustustele tulla ei saa. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik palves ja meie palvesoovides ühenduses.

Ma õnnistan teid armastuses ja mõtlen teie peale erilisel viisil.

Teie isa

+ Javier

------------------------------------------------------------------

1] Don Alvaro, Kiri, 27.4.1992

[2] Püha Bernard, 15.Jutlus Ülemlaulust, III, Nr. 6 („Opera Omnia“, Ed. Cister, 1957, I, S. 86)

[3] Jh 19, 26-27

[4] Püha Josemaria, Vaatluse märkmed, 15.9.1970 („Kui ta teel meiega rääkis) “, Lk. 346-347)

[5] Paavst Frantsiskus, Jutlus Soelis, 18.8.2014

[6] Püha Josemaria, Kiri 9.1.1932, Nr. 38

[7] Paavst Frantsiskus, Jutlus, 30.6.2014

[8] Püha Josemaria, Sepikoda, Nr. 258

[9] Don Alvaro, Kiri, 27.4.1992

[10] Sama