Prelaadi kiri (oktoober 2014)

Piiskop Echevarria kutsub palvetama nii, nagu tegi seda õnnis Alvaro: ”Tänan, anna andeks, aita mind rohkem.” Peale selle palub ta maailma rahu ja Piiskoppide abielu ja perekonna teemal toimuva Sinodi eest palvetada.

Minu armsaimad! Hoidku Jeesus minu tütreid ja poegi!

Ut in gratiárum actióne semper maneámus! Ühinegem püha Josemaria kiituslauluga taevas, eriti sel ajaloolisel hetkel, mil armsa Alvaro õndsakskuulutamisel saime Opus Dei ühtsust lausa käega katsuta. Mida enam me Jumalat täname, seda rohkem me tema püha tahtmisega ühineme, nüüd ja kõiges.

Mulle meenuvad apostel Pauluse sõnad: Minu rõõm on ka teie kõikide oma. Rõõm, mis tuleb Pühast Vaimust, mida Jeesus esimesele Kaheteistkümnele lubas ja mis kõigis kristlastes täide läheb: Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.[2]

Me oleme sageli mõelnud, et see hea ja ustav sulane täie truudusega Jumala plaani järgi oma elu siin maapeal täide viis. Sellest tulenesid tema kõigutamatu rahu ja nakatav rõõm, mida paljud inimesed kogeda said. Tema õndsate ridadesse vastu võtmisega ja tema, kui Kristuse järgija eeskujuks seadmisega, meenutab kirik meile teed, mida meil tallata tuleb, et kord Jumala juures olla, mis on eesmärk, kuhu Issand meid kõiki kutsub.

Me mäletame veel, milline oli minu armastatud eelkäija rõõm, kui Josemaria Escrivá 1992. aastal õndsaks kuulutati. Ta kirjutas siis meile: "See rõõm, Püha Vaimu vili, on nii sügav, et meile tundub, nagu oleksime me rõõmu merre sukeldunud. See on selge märk Jumala ligiolekust meie hinges."[3] Sedasama võime me kõik ka neil päevil kogeda. Nii, nagu tegi siis Don Alvaro, palun nüüd ka mina Jumalat, et ta täidaks selle ülisuure rõõmuga need sajad tuhanded inimesed kogu maailmas, kes Õndsakskuulutamise pidustustest osa võtsid, ja ka need, kes erinevates kohtades tänumissal osalesid. Meie Isa pühadust tunnustades palume me neil hetkedel Jumalat, et ta jätaks kustutamatu jälje ja see armutorm innustaks kõiki "palvetama, Sakramente vastu võtma, perekonnas ja tööelus paremaks muutuma, Jumalale pisutki lähemale jõudma."[4]

Püha Josemaria rõhutas ikka ja jälle, et "rõõm on kristlik hüve. Me omame seda niikaua, kui me võitleme, sest see on rahu vili."[5] Sellest tuleneb konkreetne kavatsus, sportlikus vaimus võidelda, et igal hetkel Jumalale väga lähedal olla, olgu see tööl, vabal ajal, perekonnas ja ühiskonnaelus, igapäevastes väikestes asjades… Tõstkem pilk Jumala, meie Isa poole ja palugem lakkamata ühtsust, et õndsa Alvaro eeskuju järgida, mis sisaldab endas püha Josemaria sõnumit. Nii tagame me alati sügava rahu, mis võimaldab meil oma ümbruses gáudium cum pace levitada, nende rõõmu ja rahu, kes koos Kristusega teel sammuvad.

27. septembri missal loeti ette kiri, mille Püha Isa Õndsakskuulutamise puhul saatis. Paavst Frantsiskus räägib seal lühipalvest, mida Don Alvarol oli kombeks lausuda: Tänan, anna mulle andeks, aita mind rohkem. Olime kindlasti väga liigutatud, kui me neil pidustustel tema käest neid sõnu kuulsime. Need on needsamad sõnad, mida ma teile järgnevate päevade motoks soovitasin, kui meie tänu väljendust Jumala vastu, sest need võivad viia just selle sisemise pöördumiseni, mida Jumal praegu meilt igaühelt ootab.

Tänan! See on neil päevil esimeseks meie huultel. Meie tänutunne kõige kogetu pärast kuulub igaviku Kuningale, muutumatule igavesele Jumalale; Temale olgu au igavesest ajast igavesti[6]. Tänu sulle, Pühim Kolmainsus, selle kingituse eest, mille sa Kirikule, Opus Deile ja kõigile inimestele tegid, kes sa asetasid oma armastusväärse teenri teistele eeskujuks ja eestkostjaks. Olgem tihedalt ühenduses Madridi pidustustega, mis hiljuti aset leidsid ja tänumissadega, mis Igaveses linnas ja paljudest teistes maades toimusid ning samuti nende inimestega, kes uue õndsakskuulutatu maiste jäänuste ees Püha Eugenio basiilikas palvetavad. Tehkem seda nende sõnadega, mida lausus püha Josemaria Opus Dei asutamise alguses:Deo omnis glória! Regnáre Christum vólumus! Omnes cum Petro ad Iesum per Mariam! Uuendagem oma soovi, anda Jumalale kogu au otsustava sooviga, iga päev Kristuse riiki ühiskonda istutada, ja suundugem Jeesuse poole, tihedas ühenduses Püha Isaga ning Maarjaga, meie emaga.

Me tahame paluda vajalikku armu, et meie kavatsus konkreetseks muutuks, nii nagu ütles püha Josemaria: " Töödes elab armastus, mitte ilusad sõnad"[7] Kui sageli peatub meie pöördumissoov isiklike nõrkuste pärast, kuigi meil on Jumala hea tahte pärast parimad soovid. Just siis on saabunud see hetk, mil peaksime õndsa Alvaro õpetusele vastavalt Jumala halastuses pelgupaika otsima, eriti iga päeva lõpul tehtavas südametunnistuse sisevaatluses ja iga kord, kui läheme pihile: Anna mulle andeks, aita mind rohkem! Nii muutuvad madalseisud võidukateks lahinguteks ja Jumala armu ligiolekul võime me uue jõuga võitlust alustada.

Vaadelgem mõningaid lauseid Paavsti sõnumist õndsakskuulutamise puhul. Tänan, anna mulle andeks, aita mind! Nendes sõnades väljendub elu, mis oli täielikult Jumalale suunatud. Need sõnad kuuluvad inimesele, kes on kogenud ülisuurt armastust ja täielikult sellest elab. Need on inimese sõnad, kes on täielikult teadlik oma nõrkustest ja puudustest, kuid kes Jumala halastusele loodab ja kes soovib, et kõik inimesed, tema vennad, võiksid samamoodi seda halastust kogeda.[8] Püha Isa lisas veel: Õnnis Alvaro del Portillo saadab meile selge ja ühemõttelise sõnumi. Ta ütleb meile, et võime Jumalale loota, kes on meie Vend, meie Sõber, kes ei peta meid kunagi ja kes on alati meiega. Ta julgustab meid mitte kartma, vastuvoolu ujuma ja Evangeeliumi edastamisel kannatama. Ta näitab ka meile, et võime oma elu lihtsuses ja igapäevasuses leida kindla tee pühaduse poole. [9]

1.oktoobril on kõik osavõtjad, kes on Õndsakskuulutamise puhul Rooma kokku tulnud, Püha Isa audientsile püha Peetruse väljakule oodatud. Sel puhul avaldasin ma talle taas iseenda ja teie kõikide poolt tänu ja lubasin, et tema ja ta palvesoovid on alati ka meie palvetes, nagu ta oma kirja viimastel ridadel minult palus: palun kogu südamest kõiki Prelatuuri liikmeid, preestreid ja ilmikuid ning samuti kõiki neid, kes selle tegevustel osalevad, et nad minu eest palvetaksid. Samas edastan teile kõigile oma apostelliku õnnistuse.[10]

Tänagem rõõmuga, sest oktoobri alguses on veel põhjusi tänada ja palvetada Jumala, meie Isa headusele lootes. Homme, Opus Dei asutamise aastapäeval tõusku meie tänud uue lainena taeva poole. Pärastlõunal pärast lühikest euhharistilist palvet San Eugenio basiilikas ja uue õndsakskuulutatu reliikvia austamist, viiakse Don Alvaro maised jäänused Prelatuuri kiriku krüpti tagasi.

Usaldagem Don Alvaro eestkostele kogu maailma rahu, konkreetselt seal, kus inimesi nende usu pärast taga kiusatakse. Palugem ka tuleva erakorralise Piiskoppide Sinodi eest, mis algab 5.oktoobril. Otsigem sel kuul, mis on Roosipärjale, sellele ilusale palvele pühendatud, eriliselt pelgupaika Jumalaema juures. Õhakem täis usku meie Ema eestkostel Püha Vaimu poole, et see Sinodi isasid valgustaks, kui nad kiriku õpetuse abielu ja perekonna küsimustes uuesti läbi vaatavad. See omab väga suurt tähtsust, et ühiskond kõikjal jälle neid radu kulgeks, mida Jumal oma armastavas ettehoolduses näidanud on.

Tuletaksin meelde mõningaid meie palveid toetavaid aspekte, mis püha paavst Johannes Paulus II. oma Entsüklikas Familiaris consortio, 1980. Aastal Piiskoppide Sinodi puhul avaldas. Pärast märkust, et kristlik abielu on Uue Seaduse Sakrament, pühaduse tee inimestele, keda ta sellesse seisusesse kutsub, seletas paavst eriti rõhutades: " ja nii, nagu annid ja ülesanded Abielusakramendist sünnivad, iga päev selle saadud armu järgi elada, nii sünnib sellest Sakramendist ka arm ja kohustus, kogu oma elu pidevaks vaimulikuks ohvriks muuta." [11] See on aga võimalik ainult siis, lisas paavst, kui pöördumise ja lunastuse ning Armulaua Sakramenti tõsiselt võetakse.[12]

Lõpuks rõhutas püha Johannes Paulus II., kui tähtis on ühine palve perekonnas – abikaasad, vanemad koos lastega, sest see on see vili ja ka nõue, mis Ristimise ja Abielu Sakramendi kaudu antakse. (…) Selle palve eriliseks sisuks on pereelu ise, mida kõigis selle erinevates situatsioonides Jumala kutseks peetakse ja mis on nagu lapse vastus sellele kutsele: rõõm ja kurbus, lootus ja pettumus, sündimine, sünnipäevad (…) ja muu sarnane – kõik on Jumalaga kohtumise verstapostid perekonna ajaloos, mis samal ajal peaksid olema ka tänamise põhjuseks ja põhujseks paluda, et kõigi ühine Taevaisa pere eest hoolt kannaks."[13]

Mulle tundub, et need püha Johannes Paulus II. nõuanded on ka täna väga aktuaalsed ja võiksid järgnevatel nädalatel olla meie kõigi palvete leitmotiivideks. Rääkigem sellest oma sugulastega, sõpradega, tuttavatega, et nad tihedalt ühenduses Püha Isaga Sinodi tööd toetaksid.

Ma ei tahaks praegu teiste selle kuu tähtpäevade juures peatuda. Kui imeliselt ilmutab jumalik ettehooldus end Opus Dei juhtimisel! Mõelgem ise, kuidas saaksime igaüks olla lähemal püha Josemariale, õndsale Alvarole ja kõigile meestele ja naistele, kes Pühimat Kolmainsust juba näha saavad.

Ma õnnistan teid oma armastusega!

Teie Isa

+Javier

[1] 2 Kr 2, 3

[2] Jh 15, 10-11

[3] Õnnis Alvaro, Kiri, 1.12.1992 („Pastoraalkirjad", 3, Nr. 226)

[4] Sama

[5] Püha Josemaria, Sepikoda, Nr. 105

[6] 1 Tm 1, 17

[7] Püha Josemaria, Tee, Nr. 933

[8] Paavst Frantsiskus, Kiri Opus Dei Prelaadile Alvaro del Portillo õndsakskuulutamise puhul, 26.6.2014, Püha Josefmaria püha

[9] Sama

[10] Sama

[11] Püha Johannes Paulus II., Ents. Familiaris consortio, 22.11.1981, Nr. 56

[12] Sama Nr. 57-58

[13] Sama Nr. 59