Vabadus elu keskel: küsitletud üks 9 lapse ema

“Töö, mured, väsimus ja vastuolud ei ole mind kunagi hirmutanud, ma pole kunagi tundnud end üksikuna”, jutustab proua Fausta Gianella, üheksa lapse ema.

  „Jumala lapseks olemine on aluseks Opus Dei vaimsusele“ rääkis asutaja, püha Josemaría Escrivá. Mil viisil saab ema selle teadmisega lapsi kasvatada?

Õnn on omada lapserikast perekonda. See on aidanud mind lapsi vastu võtma nagu kingitust Jumalalt, kes oma armastusega usaldas nad meile kasvatada. See kasvatus on võimalik eelkõige vanemate eeskuju järgides, kuid samas peame võimaldama neil suhtlemist teiste inimestega, kes jagavad sarnaseid perekondlikke kogemusi, unustamata seejuures austust laste vabaduse vastu. Laps ei ole vanemate omand ja haridus peab alati arvestama lapse valikutega. Juhul, kui seda ei juhtu, muutub haridus “vanglaks”, kust laps varem või hiljem põgeneb.   Kuidas toimub koolitus Opus Dei’s?

Opus Dei õpetab Kristuse õpetusi igapäevastes olukordades ellu viima: pakkuda naeratust, võtta vastu rahulikult ja naeratusega koju naasvat abikaasat, vestlustes juba suureks kasvanud lastega järjekindlat mitte loobuda manitsustest.... Kõike seda oleks võimatu improviseerida; seda saame õppida vaid elu jooksul, milles usul ja palvetamisel on suur tähendus.

Te teete koostööd ühe tüdrukute klubiga. Milline on Teie ülesanne?

Alzavola Klubi (meie järvede luik) on nagu meresadam, millesse maabuvad meie paadid.

Keskus tütarlastele, milles korraldatakse kursuseid õppemetoodika tõhustamiseks, õpetatakse kokandust, tegeletakse harrastustegevustega, korraldatakse ekskursioone, külaskäike jne.

Keskuse eesmärk on õpetada neidudele sõpruse põhimõtet, kuidas olla meelsasti üheskoos. Vanemad aitavad lahkelt nooremaid ning õpetavad neile, kuidas saame kasvada inimvoorustes. Ringil on ka pakkumisi emadele ja prouadele, kes peale selle, et nad osalevad vaimulikel üritustel, võivad osa võtta ka teoloogia, bioeetika ja pedagoogika kursustest.

Kuidas ema elab oma apostelliku missiooni?

Opus Dei’s tutvusin paljude inimestega, kellest said minu sõbrannad. Juhtus ka nii, et mõned minu sõbrannadest on liitunud Opus Dei’ga. Ehtne sõprus, mis soovib teha head teistele, süveneb ja muutub siiraks siis, kui oskame ühendada elu tähendusrikkad aspektid.

Vesteldes teiste emadega pereelust, ilma, et see muutuks jutluseks, proovin neile näidata kristliku elu ilu. Tähtis on osata ka teisi kuulata. Olen leidnud palju inimesi, kes on usaldanud mulle oma muresid ja nii saabubki hetk, mil saan neid aidata. Minu jaoks ei ole apostolaat koormaks. Ma tunnen tõesti endas elavat tahet, võimaldada teistel inimestel osa saada oma kogemustest, nii, et ka nemad võiksid Kristuse vastu võtta ja teda armastada.

Ajaleht “Giornale del popolo” – Lugano (Šveits)