Opus Dei personaalprelatuur on, nagu juba selgitatud, katoliku Kiriku ametivaldkond (jurisdiktsiooni struktuur) ning kuulub selle pastoraalsesse ja hierarhilisse organisatsiooni. Nagu diötseesid, territoriaalprelatuurid, apostellikud prefektuurid jne omab ta autonoomiat ja korrakohast ametimeelevalda (jurisdiktsiooni), täitmaks oma ülesannet kogu Kiriku teenistuses. Seepärast on ta nagu diötseesidki Rooma piiskoppide kongregatsiooni kaudu otseselt ja vahetult allutatud paavstile.
Opus Dei on, nagu ka militaarordinariaadid, isikliku loomusega ametivaldkond spetsiifilise pastoraalse ülesande realiseerimiseks.
Prelaadi volitus hõlmab – ja on piiratud – selle, mis puudutab prelatuuri spetsiifilist ülesannet; ta on harmoonilises kooskõlas diötseesi piiskopiga oma üldises ja korrakohases diötseesi usklike hingehoius.
Prelatuuri ilmikest liikmed alluvad prelaadi pädevusele kõiges, mis seondub prelatuuri eesmärgiga ja konkreetselt erilise vaimuliku, hariduse ja apostoolsete kohustuste täitmisega, mis nad enda peale võtsid prelatuuri astumisel formaalse lepingu alusel. Need kohustused ei kuulu oma loomuselt diötseesi piiskopi pädevusse. Opus Dei liikmed on ühtaegu ka oma elukohajärgse diötseesi liikmed; nad jäävad niisiis oma diötseesi piiskopi alluvateks ja nimelt samal moel ja samades valdkondades nagu teised tavalised katoliiklased.
Nii üldise õiguse kui Opus Dei eriõiguse alusel kuuluvad prelatuuri liikmeks olevad diakonid ja preestrid igas mõttes ilmikkleerusesse ja alluvad täiel määral prelaadile. Nad peavad hoolt kandma vennalike suhete eest diötseesi preestritega ning täitma ilmikpreestritele mõeldud üldisi eeskirju. Neil on diötseesi preestrite nõukogude moodustamisel passiivne ja aktiivne valimisõigus.
Diötseeside piiskopid võivad prelaadi või tema vikaari nõusolekul prelatuuri preestritele üle kanda kiriklikke ülesandeid või ameteid, näiteks kogudusepreestri või kirikukohtunikuna. Sellise ülesande saanud on selle töö eest vastutavad diötseesi piiskopi ees ning tegutsevad tema juhtnööride kohaselt.
Opus Dei statuudid (IV, ptk. V) tuvastavad raami prelatuuri ja diötseesi vahelise tegevuse harmoonilise koordineerimise osas, milles nad oma spetsiifilist ülesannet täidavad. Prelatuur hoiab diötseesidega korrakohaseid kontakte.
Diötseeside piiskoppe informeeritakse reeglipäraselt prelatuuri tööst. Selles suhtlemises tuleks muuhulgas mainida järgmisi eripärasid:
a) prelatuur ei saa diötseesi territooriumil ei oma tööd alustada ega keskust rajada ilma kohaliku diötseesi piiskopi eelneva nõusolekuta. Sellele antakse prelatuuri juhtkonna poolt üks eksemplar statuutidest.
b) kui prelatuur rajab kirikuid või kui talle kantakse üle mõne kiriku või koguduse hooldamine, siis sõlmivad pädev diötseesi piiskop ja prelaat (või vastav regionaalvikaar) kokkuleppe. Sealjuures tuleb kinni pidada diötseesi üldistest ilmikpreestrite poolt juhitavate koguduste jaoks kehtestatud reeglitest.
c) prelatuuri regionaalsed juhtorganid hoiavad piiskoppidega, kelle diötseesides Opus Dei oma pastoraalset ja apostoolset tegevust teostab, samuti ka piiskoppidega, kes piiskoppide konverentsil juhtivat funktsiooni omavad, ning piiskoppide konverentsi organitega reeglipäraseid suhteid.
Opus Dei harib oma liikmeid eesmärgil, et need oma igakordsel kohal Kirikus ja ühiskonnas suudaksid mitmekesist apostoolset tegevust arendada, sel moel karjaseid evangeliseerimise kohustuses toetada ning oma ümbruskonnas üldist kutset pühadusele kehtivaks muuta.
Terves maailmas omab prelatuuri liikmete apostoolne tegevus – nagu ka paljude teiste katoliiklaste puhul – Jumala armu abil tuntavat mõju koguduste ja kohalike kirikute elule: pöördumine Jumala poole; osalemine euharistia pühitsemises; sakramentide vastuvõtmine; Evangeeliumi levik, sageli ka usule kauges keskkonnas; solidaarsustegevus puudust kannatajate heaks; kaasatöötamine kateheesis ja teistes koguduste tegemistes; kaastöö diötseesi organites jne. Kõik sedalaadi ettevõtmised rajanevad Opus Dei prelatuurile iseloomulikul töö ja argipäeva pühitsemise vaimul.
Opus Dei autoriteedid edendavad prelatuuri liikmete ühtsust piiskoppidega. Eriliselt peavad kõik ennast diötseeside piiskoppide ja piiskoppide konverentsi korralduste ja juhtnööridega kurssi viima ning need teoks tegema vastavalt oma isiklikele, perekondlikele ja ametialastele võimalustele.