Olen juba lapsepõlvest saadik usklik inimene, isegi vaatamata sellele, et ma seda väga ei praktiseerinud ja kirikusse läksin ainult siis, kui oli tõeline häda silme ees. Minu jaoks oli kirik see paik, kus alati võis abi leida.

Jumal oli kindlasti ”kohal”, aga Ta oli kuskil kaugustes. Loomulikult tundus minule, kui noorele naisele, et Missa, ja isegi Roosipärg – need ei ole midagi minu jaoks; kuid siiski pidasin ennast katoliiklaseks. Nüüd aga olen aru saanud, et tegelikult ei teadnud ma üldse, mis see kõik on.

Opus Dei’st kuulsin esmakordselt oma praeguselt abikaasalt Pauliuselt. Me ei olnud siis veel abielus, aga ma oli talle juba silma heitnud, kui ta mulle kord asutajast ja selle institutsiooni tegevustest erinevates maades jutustas. Igal juhul olin ehmunud, kui sain teada, et ta kuulub supernumeraarina Opus Dei’sse. Samas meeldis mulle väga tema avatud ja loomulik olek.

Vähehaaval ei ole ma mitte ainult seda institutsiooni paremini tundma õppinud. Ma oskan palju rohkem tänada Jumalat selle eest, et olen tutvunud sellise inimesega, nagu seda on minu praegune abikaasa.

Pauliuselt olen õppinud, mis tähendab tõeliselt usule pühendunud olla. Tagantjärele mõeldes, avaldas mulle suurt mõju, kuidas ta vaatamata sellele, kus me viibisime, alati palve ja isegi missaraamatu jaoks aega leida püüdis.

"Kõik muutus, kui sain aru, et kõige tähtsam ülesanne päeva jooksul on kohtumine Jumalaga. Imelisel kombel tundus kõik seejärel palju lihtsamana. Minu igapäevases elus valitses kord, selgus ja ülevaade.".

Võibolla just seetõttu kerkisid minus ikka ja jälle esile küsimused: Milline on minu suhe Jumalaga?

Milline roll on Temal minu elus? Alguses olid need lihtsalt mõttevälgatused, aga hiljem muutusid väga konkreetseteks.

Nüüdseks on saanud mulle täiesti selgeks, et palve jaoks ei leidnud ma aega sellepärast, et mul lihtsalt puudus huvi. Kõik muutus, kui sain aru, et kõige tähtsam ülesanne päeva jooksul on kohtumine Jumalaga. Imelisel kombel tundus kõik seejärel palju lihtsamana. Minu igapäevases elus valitses kord, selgus ja ülevaade.

Ja ma mõistan, et kõige tähtsam on omada selgust elu eesmärkidest ja kõike muud tuleb näha, kui vahendeid selle teostamiseks.

Alates jaanuarikuust olen Opus Dei kaastööline. Kontakt Opus Dei’ga võimaldab mul süvendada oma teadmisi katoliku usust; ma olen saanud jõudu oma elu kristlasena reaalselt konkretiseerima. Ma ei ole aru saanud mitte ainult seda, et Jumalat võib leida igas elu situatsioonis, vaid ka seda, et me Teda tõesti igal hetkel otsima peame.